oojaa ei saa jätta jagamata, kasvõi enese jaoks
las saada supermarketitest pealegi siis kirik
kus kogudus on kogunemas taas
et teha oma päeva ainus vaba valik
sealt valikute hulgast mis riiulitel maas
las saada kassaaparaatidest me altar
ja usutunnistuseks pangakaart
ja järjekorras seistes hardalt
ka iga viimane kord esimeseks saab
("Kauge tähe valgus", Sõpruse Puiestee, Mait Vaik)
5 kommentaari:
Kui täpne!
Otsisin üles ja kuulasin. Tähendusrikkad sõnad...
Kevadel olin ma jubedalt seadusekuulekas kodanik ja poeskäigust sai minu jaoks tõesti seltsielu ja kirikuskäigu analoog.
Nüüd, kuigi olukord on tunduvalt hullem, olen sellega nagu rohkem harjunud, ja julgen lastega kohtuda. Surm siin või Siberis, nagu öeldakse... Ja poealtar pole enam nii püha.
Olen teisem, kui kevadel: julgem, aga rohkem stressis.
Mul on samuti kui Sul, Emmeliina. Rohkem stressis.
Postita kommentaar