Kuna täna veel võrdlemisi vaba päev, siis teen sellele reisile lõpu peale.
Võrdlemisi vaba - jummel kui hea väljend.
UDUMÄE
Hommikuhämus kuulsin imelikku häält. Ikka "krõmps krõmps krõmps".
Hiired, need on kindlasti hiired, mõtlesin. Hea, et ainult mõtlesin. Pea padjalt tõstes nägin, et naabrinna tekk liikus.
-misasja sa seal teed?-
-õuna söön!-
Nojah, igaüks alustab hommikut ummamoodu. Tegime kiirelt äratustoimetused ja pöörasime autonina Helme poole. tagasisõidutee polnud üldse ...pikk. Leidsime maja, kellele oleksime ennast äärepealt öömajale pakkunud. Hämaras.
HELME
Ma pole ammu nii sportlik olnud, et torman hommikul üheksa paiku vihmamärjast rohust ja puupakkudest trepist üles ja alla. Asi oli seda väärt. Ainult möödasõitvad autojuhid vaatasid kahtlaselt.
.....
...
....
...
...
Ordulinnuse varemed, allikad ja koopad. Helme põrgu. Kahjuks polnud meil taskulampi ja julgust ka mitte. Koopad olevat tekkinud allikate mõjul ja inimesed olid need muistse vabadusvõitluse aegadel pelgupaigaks kaevanud. Kokku olnud 200 meetrit käike ja kaheksa saali. Maa-alused käigud on aegade jooksul kinni varisenud. Räägitakse, et üks koobas kandnud Moosese kiriku nime ja seal pidanud mungad jutlust. Rahvasuu pajatab, et mööda käike võis isegi Viljandisse jõuda.
Karksi ja Helme muistsetest linnustest on mitmeid legende ja muistendeid.
Selle kauni nimega kohaga on mul väga isiklik suhe. Nimelt õppis Helme põllumajanduse mehhaniseerimise koolis nr. 5 aastatel 1955 - 1956 minu isa.
.....
.....
,,,,
...
...
.....
...
....
Tegelikult ma ei tea, kas nendes teistes hoonetes ka kool oli.
Selline lugu siis.
TÕRVA
Järjekordne kaardistamata linn. Kohvijanu oli muutunud väljakannatamatuks. Loomulikult leidsime kohviku. Linn ikkagi. Läti lähedal.
.....
.......
......
.....
.......
.....
.....
......
....
Meie jutule sekundeeris mingis vanuses meesterahvas. Minu meelest arukalt, aga võib olla liiga intensiivselt. Nimetades kaks kõige kaunimat väikelinna Tõrva ja Elva. Viimasega olen ammusest ajast nõus olnud. Tõrvat tundma õppimast segasid keskväljaku ehitustööd. Eks see ole märge, et tuleb kunagi tagasi tulla.
Ja ei tohi unustada jõge, mille nimeks lugesin: Õnne jõgi. Tegelikult oli Õhne.
Kuigi aeg alles lõunas, tuli hakata tagasiteed valima. Ehk on võimalik võimalikult Võrtsjärve lähedalt?
Mälus terendasid EÕM.i kokkutulekute kohad Kivilõpe ja Pikasilla.
SUISLEPA
Siltidel anti märku mida otsida.
Mind huvitas eelkõige Suislepa õun. Jäi leidmata ja söömata. Mõlemat huvitas õigeusu kirik. Seda otsima asusime. Kõigepealt leidsime huvitava kultuurimaja. Kuidagi jäi pildistamata. Otsisime järve ka. Lähedale ei saanud ja jäi pildistamata. Viimane võimalus oli leida kirik. Leidsime, lõpuks
.......
Ja jälle edasi. Õigemini - tagasi.
MUSTLA
Alevik või linnake Mulgimaal tervitas meid kirikutorniga.
Ja veel millegi muuga. Nagu pisike raekoda-Kell ja puha.
Allikad räägivad, et kõigepealt oli kõrts ja alles siis tekkis Tarvastu kihelkonda Mustla. Sellepärast ongi mul nimedega segadus. Mustlas Tarvastu kirik ja Tarvastu gümnaasium. Olgu-olgu.
Peaasi, et veidi kehakinnitust saaks.
...
....
Kuidagi ei saa otse Virumaale. Ikka kas Põltsamaa või Põltsamaa. Sild pealegi remondis. Eks siis hingame sügavalt sisse ja....suurele maanteele. Pärast mõnusat maa-teede võrku ei ole tore. Aga väga kole ka pole. Kartsin hullemat. Autojuhtinna keskendub kramplikult ja mina suunan kullipilgu ette. No et teaks keerata.
Mingi hull tume audi kimab mööda ja keerab vasakule. Meie ka! Puhkust, vajame puhkust. Audi juht oleks nagu maalrivõistlustelt, kükitab parklas oma massina kõrval ja piidleb meid. Ei, meie sind ei jälita. Meid huvitab lihtsalt Sargvere mõis ja mõisa trepp ja lilled ja pihlakad.
......
.........
MÜÜSLERI
Bussipeatus
ja Vabadussammas. Sambamäel. Ilus. Lihtsalt ongi.
....
......
Peaaegu kodus
Mis see 25 kilomeetrit enam.
Viiesajast.
20 ja 21 september,
viie tunni pärast algab sügis.
4 kommentaari:
Tõrvas 2 järve : Vanamõisa ja Riiska, ilmselt jäid mõlemad nägemata.
Ja ikka suvel sellesse linna, vast siis ka linnaväljaks EV 100 juubeliks korras !
(Tõrva suvitaja )
no näed siis - alati põhjust tagasi tulla.
Oma rändudel olen jõudnud huvitava tõdemuseni: esimene uue paiga avastus on nn. eelluure ja sellele peaks järgnema vähemalt ühe päevane külastus. Hea, kui kellegi kohaliku juhatusel.
Kuigi Eesti on väike peaks vist aasta või paar pühenduma. Igapäevaselt, sest ka erinevatel aastaaegadel kõnelevad paigad erinevalt.
Ikka loeme, aga unustame sellest kommentaariga märku anda!
oh mis tesiisnüüd päevalill :D
Postita kommentaar