Loomulikult sain, mis tahtsin. Lõpetasin ilma igasuguse piinata tugiisiku töö, sest tagumikutundide eest oli küll hea osa töötasu saada, aga mind see ei rahuldanud.
Nüüd saan igal hommikul kui soovin kümneni magada-lugeda-lesida-süüa-telekat vaadata. Logistikas on küll väike viga, sest linna jõuan veerand kaheteistkümneks. Lapse saan veerand ühe ajal. jajaa, kuulsite õigesti. pea iga päev saan ma lapse. Koolist. Ühe kindla, kes pealegi mu oma lapselaps, kaheksane Mariann. Maailma erilisem. Nii viidame-veedame aega vähemalt kella kuueni. Ja kui tarvis - kauemgi.
Professionaalsele lapsehoidjale maksab OV. Mitte nii palju, kui tugiisikule, aga abiks ikka.
Õnneks olid septembrised ilmad valdavalt õuesõbralikud. Igav ei hakanud ja tegemistest puudust ei tulnud.
Praegu mõtlen, et miks ma sellest kirjutan. Laotan oma elu laiali. Aga just selle pärast, et olen omavanuste seast ainuke, kes oma elublogi edasi peab. Kui noored kipuvad ekraanile sünnitama, siis mina ...lihtsalt tipin natuke. Oma "lihtsa inimese elu" nagu tavatseb mu üks allesjäänud branne öelda. Tema ütleb seda küll enda kohta.
Kogu kuu sai linna peal ja ajakirjanduses poliitikakinu ja teatrit. Kõik püüavad üksteiselt vaipa alt ära tõmmata, aga kui lihtne inimene sõna ütleb, siis moodustatakse kena suletud ring ja ei lasta oma õue peale kaklema.
Kurtsin kord ühele poliitiku naisele, et mind häirivad Grossi poe ja bussijaama ümbruse asotsiaalid. Et on must ja pinkide ümbrused haisevad uriini järgi. Tema vastas siiralt: aga miks sa siis käid seal? Andke haridust, ma käin Grossi poes iga päev "parim täna" kaupa ostmas. Sest ei viitsi õhtul kodus "kala või kana ühele" aretada. Odavam tuleb ka. Peale minu on veel teisigi ostjaid. Ja bussijaamas käin sellepärast, et sõidan koju bussiga. Peale minu on veel teisigi sõitjaid. Nii lihtne see ongi, kallis poliitikarahvas. Veider, kui linnapea seob Kamalamba üritusel põlle ette ja vehib kulbiga. Plakatisilmadest rääkimata. Saadavad sind igal pool.
Kõik see nurin jääb vaikseks, kui pildile astub hr. SURM isiklikult. Siis oleme kõik õrnad. Sosinal ja salamisi julgeme rääkida hirmust, mis saadab sõralisi täies elujõus naiste hulka. Kahvatuvad ja kaovad kaugusse kõik pensionifondid ja "kui sellesse ikka saan, siis alles hakkan..." oletused. Raske on leppida ja ümber sõnastada:jäänud on vaid mälestused.
Septembriga tahaks ühele poole saada meenutades viimast rändu Mulgimaale. Palju kilomeetreid, palju vaateid ja erisuguseid inimesi väärivad kindlasti eraldi postitust.
Kaks mõistatamispilti ka..
10 kommentaari:
Jah.
Üks mu hea tuttav (ma olen haiglaslikult ettevaatlik sõna "sõber kasutamisel"...) on just kaotamas sõda sõralisega. Selle aasta surmade norm on kuhjaga täis, juba üks on liiga palju, neid on olnud rohkem ja ma olen oma tuttavat reetmas. Ei jaksa temaga hüvasti jätma minna, sest rääkigu ma seal mida tahes - see on hüvastijätt.
Midagi on muutunud. Rõõm kaob ära ja ükskõiksus täidab tühjad kohad.
Kuidagi ühes suunas liiguvad me mõtted täna. Ma küll kirjutasin... Aga ei postitanud. Ehk homme. Aastatest ja elust. Ja blogijatest. Ja nende vanusest. Pean veel üle vaatama. Oma jutu.
Miskipärast ei saanud vahepeal su blogi lugedes, tundsin puudust ja olin nõutu. Nüüd ok.
St... Ei saanud su blogi lugeda, lihtsalt ei avanenud. Nüüd korras.
Kaamos, hea - su kommentaar kõnetas ja kuigi raske, siis muutis mind ...kuidagi kindlamaks ja tugevamaks.
Tegelinski, hea - mitmed kurtsid, et midagi oli blogiga valesti. Võib olla on süüdi see, et hakkasin uut st. rännununaise blogi tegema, et kõik meie reisid Anneliga oleks ühes kohas. ja siis pidevalt kopeerisin siit vana staffi. täna olid mul hoopis teised kirjutamisplaanid, aga lasin lihtsalt mõtted veerema. olen selline spontaanne, et kui ei postita, siis teisel päeval enam ei julge.
No see sinine maja asub Mustlas ( ilmselt mingi elektiga seotud maja, akajaam vms... ) .
Kirjuta. See on vajalik. Kasvõi 10- le huvi tundvale mõistvale lugejale.Sel juhul + 2-le vastuvaidlevale ka, muidu poleks progressi. Lisan siia ühe meie uue "tugeva käega" omavalitsejaks pürgija lubaduse : kõlab kui "plats puhtaks!", sest ta lubab Rakvere keskväljakult,eriti bussijaama juurest,
asotsiaalid ära viia, et nad ei rikuks korralike kodanike linnaruumi. Kohe tahan küsida- aga kuhu? Alles siis, kui selele vastus, on see lubadus sisuline. Päevalill
Mulle kirjuta ka.
Anonüümne - Mustla tõepoolest. Olin selles kohas esimest korda elus.
Päevalill - huvitav, et keegi poliitikutest ja nende jüngritest pole mingi ideega välja tulnud. Meie ammugi mitte. Nad lihtsalt ei taha mujale minna. Kui mina oleksin sellises olukorras, siis kodustaksin endale mingi mahajäätud osmiku koos aiaga, teeksin tünnis lõket ja ei annaks oma vabadust käest. Tallinnas keskturu juures sama ajaleheprobleem. Ohtlikud nad ju pole, on hoopis varjatumaid pahalisi.
soodoma- kirjutan ja läbi selle protsessi õpin oma elu usaldama ja mitte häbenema.
Mul ikka avaneb Su blogi väga kaua.
Sõraline viis sel aastal mu kaks väga head tuttavat. Ja mu parima sõbranna juba aastaid tagasi. See paneb tõesti elama siin ja praegu, tulevik ju teadmata.
Kirjuta ikka, Sul hea sulg ja mõnus lugeda.
Aitäh, Looduslaps!
Postita kommentaar