Tuli uus, juba jaanuarikuus...

Pühad möödas- kuidas läks?

Detsembrileinad
Eilse päeva veetsin tädiga. Isa õde, minust vaid 12 aastat vanem, on praktiliselt mu ainus isapoolne sugulane, kellega suhtleme. Osalt mängib rolli, et elame lähestikku. Tema pendeldab sünnikodu ja linnakodu  vahel. Seekord oli mõlemal aega. Rääkisime pea viis tundi. Jutte siduva teema postitasin alapealkirjana. Kummaline on meie suguvõsas detsembri ja surmakutsari side. Loetelu: minu isa, isaisa, isa venna naine, isa vend...Minu poolt abikaasa isa, abikaasa...Lähedale jõuab veel jaanuari alguse emapoolne vanaema. Nii ohkame kergendunult, kui detsember möödas. Nüüd on.

Rõõmud
Kuigi jalatrauma pärssis tegevusi, sain palju elamusi. Mis põhiline - nägin ära oma kõik seitse lapselast, sain nendega jutte rääkida ja mänge mängida. Mitte küll korraga, aga nii oligi parem - kaks nooremat poega pesakondadega külastasid mind jõulu esimesel pühal, pealinnapreili (vanema poja tütar) oli kohal terve nädala. Kahele vanemale pojale jäi vana - aasta ärasaatmine koos Rakvere ilustiku ja kolme lapsega, kellest üks küll juba "suur venna", kevadine põhikooli lõpetaja.

Söögid ja erinevused
Minu sees elavad nii traditsioonid, kui eksperimendid. Jõulutoidud peavad olema tavalised: ahjupraad, kapsad, verivorstid, sült, pasteet, kilu, räimed, piparkoogid.
Seevastu vana aasta söögilaud sai poegade valitud. Põnev oli neid poes jälgida. Po 2, äsja Tenerifelt maabunu, sööstis kohe praeleti äärde. Seevastu Po 1 pühendus karpide püüdmisele st. tagaajamisele mööda Rakvere marketeid. Pärast 1,5 tundi otsinguid koos muude kraamide varumisega, saabus ta Põhjakeskuse Rimist auto juurde, õnnis naeratus näol. Nii sõin minagi esmakordselt karpe valge veini kastmes. Krevetid ja ahjuforell olid poja kaasa looming. Püüdsime ikka sinna seitsme roa poole, kuid pärast neljandat loobusime.

Kombed
Tahma Toomas jäi seekord korralikult välja ajamata. Eks ma siis tõmbasin "kriips kraaps" pealispinda pidi.
23 aastat on minuga koos käinud Virumaa Poistekoori jõulukontsert Rakvere kirikus. Traditsiooniliselt 23.dets. Nii ka seekord. Võimalusel ja tunde järgi olen käinud Jõulujumalateenistusel. Seekord polnud jalg kaheks õhtuks valmis. Surnuaialkäik jõululaupäeval jäi tegemata, lükkasime lihtsalt edasi, et kõik rahul oleksid. Õnneks pole me omaste haudadel ainukesed küünalde süütajad.
Jõuluvana usku olen endiselt. Ja kingitused meeldivad. Saada ja teha. Seekordne üllatuskinkija oli ütlemata armas blogija ja FB branne, kellelt meeleoluka postipaki sain. Veelkord, suur aitäh!
Kõik kingid ei mahtunud ühele pildile.
Jõulueelne ja vana aasta viimane saunaskäik kuulub kindlasti heaks olemise programmi juurde.
Ja kui külad läinud, siis esimese jaanuari oma ka.
Telefonisuhtlused püüan külaliste vastuvõtmise ajal minimaalsed hoida. Niisamuti FB. Tundub kuidagi imelik kodusesse ringi kaasata neid, keda silmaga ei näe. Sellepärast jään sageli negatiivsesse valgusse ja hiljem, kui uus aasta käes, siis enam ei viitsi. Piinlik, aga minulik.

Kuna kodu peale pühi "meeldivalt" kaootiline, loodan, et ehk keegi, kel pühade ajal vaiksem, kutsub külla. Nagu eile toimus.
Täna kogun ja kogusin koristamise vaimu. Koos kirjutamisega. Natuke juba tuli.

Et oleks pühadelik, siis nopin siia Päevalille poolt jagatud Ilmar Trulli lulla. Mulle kohe nii väga meeldib.

AASTA

Aasta läbi kestab aasta.
Noh ja nüüd on aasta läbi.

Seda aastat me ei taasta.
Mis on läbi , see on läbi.

Aasta otsa kestis aasta.
Noh ja nüüd on aasta otsas.

Seda aastat me ei taasta.
Mis on otsas , see on otsas.

Pole hullu , tuleb uus
Juba jaanuarikuus.

Nagu mullu.

Söögipilte ka. Vana aasta õhtust

....

....

...

....

....