Tükike suhkrut

.......

Täna olen ma headust täis. Esimest korda sellel aastal. Arvan, et minul tuleb see kuu kaudu. Ausalt. Eriline Kuu annab päeva ööks ja kohustused vabaduseks. Kui öö piinab, on päeva raske järele vedada. Muidugi kulgeb päev nagu päev ikka, sest nii vabal pidamisel ma pole, et kohustusteprii.

Esimene selle aasta töönädal ja esimesed uuendused
Kuna detsembris lasin kodus jalga valutada ja kipsiga kooli koperdama ei läinud, tuli nüüd jääauku hüpata. Et peal kergem oleks andsin juustele puhkust. Nii nagu viimati 2009 suvel. Esimene, minu jaoks kompliment:
Palun üks sooduspilet Rakverre.
Kaugliini veidi räsitud moega bussijuht heitis minu poole kahtlustava pilgu.
Mis sooduspilet TEIL on???
Pensionäri, loomulikult. :)))

Koolis kiidud jätkusid. Kiidu on VEPA süsteemiõppe keeles kiitus. Sellest õppest räägin hiljem lähemalt. Kui aega ja tahtmist jätkub. Seda viimast eriti.
Muutused olid ka väga tähtsad. Nimelt sai mu kallis eriline, seitsme aastane lapselaps üks-ühele õppele. Juba  sügisel mõistsin, et vegeteerimine suurklassis, kus peale tema veel mitu erilist, tõi ainult tagasimineku. Kas see teadmine kriibib? Väikelinnas? Nii ja naa. Väga kenasti võttis teema kokku kogemuste-eakas  mind ja minu lapsi üle 30 aasta teadev lasteaiaõpetaja: erilisel vanaemal peavadki erilised lapselapsed olema.
...

Kuna vana Pipi kapsaks loetud, tõi jõuluvana uue. Terane pilk leidis kohe uuendused. Nii sõnas, kui pildis. Apteegis polnud õigeid mürke ja neegrid olid sootuks kadunud.

Mina jäin endiselt E tugiisikuks. Ellujäämismaksud tuleb maksta, aga seadusparagrahvid pole headusparagrahvid, on pigem väänulised.  Ehk saadakse aru, et vanaema roll tänapäeval võib laieneda. Teeme selles suunas tööd.

Ellujäämismaksud
Leidsin selle tabava väljendi kuskilt (vabandan anonüümse autori ees)
Need on need, mis sunnivad meie riigi "noore" pensionäri töökohta otsima ja hoidma. See lihtsalt on nii seatud, et odavtöökohtadel töötanutel pinsipäeval laekuv 350-380 raha 1X kuus lubab pärast püsiarvete tasumist ainult närutamist. Eriti leskedel ja muidu üksikutel. Neil, kes kaksinda, on rohkem tuge. Kui kahtlesin, kas toimetada saabuval suvel üks ütlemata kallirahaline reis, siis sõnas reisikorraldaja: aga las lapsed kingivad kinkide asemel raha ja nii see kogunebki. Püha müristus - lapsed peavad oma perede eest hoolitsema, mitte ema mööda maailma vedada aitama. Vähemalt, kui nad töötavad meie riigis ja saavad siit töötasu. Muidugi noored laristavad ja paristavad vanade arvates, aga olin ju ise samasugune. Kuu palga suurused kleit või saapad olid 70-ndatel olid olulisemad, kui summa hoiuraamatus.
Sellepärast olen tänulik iga päeva eest, mil osalise töö eest saadud tasu pangaarvele laekub ja kokku korjamist võimaldab.

Üksiku rõõmud
Seks tuleb asendada hea söögi ja joogiga. Aga selleks tuleb veidi vaeva näha, kavaldada, otsida odavpakkumisi. Ei, ma pole peast nõdraks muutunud. Igasugu huvitavaid toiduretsepte internett täis ja tuleb olla loominguline. Ma ei leia, et soust ja kartul peaksid minu toidulauda maitsestama. Köögis oleme ju igapäevaselt ainult söök ja mina. Miks siis mitte mängida omatahtsi. Veidi kallimakas läheb küll. Tuleb ainult mitte unustada vanasõna: sea suu sekki mööda.
Järgmine rõõmu allikas on televiisor. Võimalikult nutikas. Eile vaatasin Mamma Miat. Pisarad voolasid ja hiljem oli nii hea, puhastav tunne. Täna, laupäevaselt  vara, leidsin mingi romantika Iirimaast. Film viis üle hulga aja mõtted juurte juurde. Mis jama see minuga on? Arvan teadvat, et mul pole ei Inglismaa, šotimaa ega Iirimaaga mingit seost. Ometi tunnen end neid filme vaadates kodusemalt kui nn. sooja maa filmide puhul. Kas sellepärast ma polegi raatsinud ühtegi soojamaa reisi ette võtta? Naljakas, eks. Sõbrannad lendavad täna Tenerifele. Kui miski kraabib, siis ainult soov sooja saada.

Pildid möödunud aastalõpu kinkidest

...