Kaks kärbest segavad mul kirjutamast. Panin neile küll kööginurka tassikese suhkruga, aga kärbes on ilmselt loll loom -lind - putuk, kes ei tea, et minu kreemidega üles vuntsitud nahk pole talle jalutamiseks. Eks ma siis trükin kiiresti ja vahepeal raputan jalgu.
KALIJÄRVE või KALLIJÄRV
Kolmanda järveni jõudsime kolmapäeval. Sellele aitas tublisti kaasa Jäneda poeproua. Küsisime, et kas neil järve on? Muidugi on ja veel väga ilus ja ilusa nimega. Korraga avanesid autos kuumaksköetud hallid ajurakud. See on ju SEE järv! Tasuks ostsin mina, kes eriti jäätist ei armasta saldejumpsi. Saime veel muud salajast infot. Maapood on ikka veel väärt koht.
Mõned aastad tagasi oli mul au kuulda lossis Georg Särekanno lummavat loengut Jäneda skandaalsest mõisaprouast. Ka teemasse puutuvad Ajavaod sai järele vaadatud.
Ma ei räägi teile ega endale siin ajalugu. Kes tahab, see leiab isegi. Lihtsalt, need lood, mis räägivad Maria Ignatjevna Zakrevskaja - Bencendorf-Budbergist (Murast) on nii võimsad.
Üks katkend: "Mura nägu oli hakanud sel ajal märgatavalt muutuma: see kaotas pikkamööda oma kassiliku ilme, oli murelik, tõsine ja muutus hetketi isegi süngeks. Ta hoolitses oma välimuse eest väga, otsekui püüdes hoida seda, mida Lockhart oli kunagi nii väga armastanud, mille ta oli temas möödunud aastal taas leidnud ja mille kohta Gorki oli pärast Muraga kohtumist Helsingis 1921. aastal kirjutanud: Tema huvi kõige vastu, ta tähelepanelikkus kõige suhtes, ta iha kõike teada, kõike näha ja kuulda ning kõike otsustada." (Kassi hing)
Ja teise raamatu sisututvustus: Autor veetis oma lapsepõlve Jänedal, idüllilisel Kallijärvel, käis koolis Rakveres. Mõnusat koduelu varjutasid nii perekondlikud kui ülemaailmsed tragöödiad: isa mõrvamine, lahusolek emast, armsa koduõpetaja salapärane minevik, revolutsioon, kodusõda, iseseisvunud Eesti okupeerimine. Autori isiklike mälestuste kõrval hargneb tema ema Mura lugu. Mura oli erakordselt kütkestav, lausa legendaarne naine, kel olid lähedased suhted inglise diplomaadi Lockhardi, Maksim Gorki ja Herbert Wellsiga" (Lapsepõlv Eestis)
JÄRV LEITUD
aga otsitud jahimaja mitte. See tähendab maja küll oli, kuid mitte selline nagu minu kujutluses.
.....
1919.a mõis riigistati ja veel päris uuest lossist tuli loobuda Põllutöökooli kasuks. (muide, selle kooli teise lennu lõpetas minu isapoolne vanaisa) mõisahärra mõrvati ja kogu lossirahvas asus elama jahimajja. Kalijärvele tõi armastus Mura vastu 1934.a. 68aastase inglise kirjaniku H.G. Wellsi. Peale mõnenädalast puhkust lahkus Wells koos Maria ja lastega Londonisse.
1940-ndatel asus hoonesse algkool ja töötas seal vist 1984-ni.
http://www.vanadpildid.net/kali-jarv-janedal/county6
Õnneks ei petnud järv ootusi.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Kes siis Kallijärve ei tea!
Ja koolgi tuttav... kaks mu sõbrantsi seal õppinud!
:)))
Postita kommentaar