Kuna tugev ülekaal on teinud mind kandilise legomehikese sarnaseks, siis on iga mõte, appikarje ja ettevõte teretulnud.
Pealinnabranne palus sooduspensionäriks saamise puhul väärikat kinki, Riina Raudsiku "Energiakriisi". Noh, et nagu pensionikriis või nii. Loomulikult asusin samal ööl mind puudutava osa kallale.
Joon piisavalt. Sellega pole mul kunagi probleeme olnud. Ilmselt on asi joodavas, mida tuleks parandada. Loodetavasti saate aru, et jutt on veest :P
Minu varasemasse menüüsse kuulus mineraalvesi eelkõige. See kõige soolasem Vitautas. Kaks liitrit päevas ei valmistanud mulle mingit raskust. Loomulikult tõusis kehakaal, mitte ei langenud. Vesi mulksus sees ja tükati tundsin ennast mineraalveepudelina, kel kork peal. Sellepärast lõpetasin selle pulli ära.
Järgmisena hakkasin hommikul jooma sidrunivett. Pigistasin poole sidruni mahla suurde kruusi ja peale leige vesi. Vara hommikul, väikeste lonksudega. Ah jaa, enne seda oli veel mingi õunaäädika eksperiment. See tundus kõige hullem. Ja meevesi kaneeliga. Samuti jube.
Sidrunimahl oli OK, ainult alati polnud tahtmist nii palju varem tõusta, no et väikeste lonksukestega aeglaselt rüübata. Kaal ei tõusnud. Ei langenud ka. See oli see periood, kus otsustasin, et ei söö enam peaaegu midagi. Kaal ei langenud ikkagi. Mõistus ei töötanud ka. Sellepärast lõpetasin selle pulli kähku ära.
Siis piinasin ennast temporikkama eluga. Peaaegu iga päev higistasin pool tundi infrapunasaunas. Ja loomulikult jõin vett. Enne seda sulberdasin võimetekohaselt ja hüpitasin rasvu laintemeres üles alla. Kaal ei tõusnud ega ka langenud. Ainult uni oli parem ja söögiisu ka. Öösel nägin õudusunenägusid sellest kuidas järjekordselt kogu garderoob tuleb kohvrisse pakkida ja peale kirjutada : Liina väikesed. Juba kolmandat korda kuue aasta jooksul.
Disainisin endale uued rõivad: kangas, st. palju kangast, peaauk ja käeaugud. Materjal vastavalt neljale aastaajale.
28. mail lõpetasin ühe eluetapi - sain alushariduse. Nüüd on aeg edasi minna. Otsustasin seda teha võimalikult taskukohaselt. Soodavett tarbides. Nädal proovimist on seljataga. Poolteist liitrit polnud palavaga mingi eneseületamine. Söögiisu oleks nagu veidi vähenenud, aga see võib tulla rahulikumast päevatempost. Kaalunumber endine - st. tugev ülekaal.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
12 kommentaari:
Ausalt öeldes, see kaalu mahavõtmine on müstika. Eelmisel aastal tuli mul seoses stressi ja muude raskuste ületamise abil maha 15 kilo. Kuna 5 kilo oleks veel vaja alla võtta, siis tegelen sellega süstemaatiliselt. Ma kõnnin iga päev koeraga ligi tund aega, söön vähe, kaevan aias jms. Ja mida teeb kaal- tõuseb kilokese ülespoole...
Bianka, 15 mahakilo on ikka tõeline saavutus. Minul pole õnnestunud ja lootusetus on maad võtnud.
Ainuke lohutus on see, et 45 aastani oli probleem pea olematu. Siis lisandus 5 aastaga sujuvalt viis kilo, järgmise 5 aastaga viis ja viimase viiega 10, mis pole enam üldse tore. Isegi ühegi lapse kandmise ajal pole mu kaalunumber sellele ligilähedane olnud. Vaadates läbi huumoriprisma ja tuginedes oodatavale elueale, siis pole 100 enam mägede taga.
Tore lugeda, et sama teema. Sama siin: tee mida teed või joo mida jood, ei mingeid muutusi. Aga ma ikka söön vahepeal jäätist ka...
Tänases Hommikuterevisioonis näidati minu kujutluste kleiti. Ei tea, kust nad teadsid :D
Mina olen rohkem juustu-veini inimene. Pähklid ka. Jäätisest suudan loobuda :P
Juust on kehakaalu töstja.
õigus Helve ja veel tuhat muud asja. Imelik, kuidas see juust mu kehakaalu 45-selt ei tõstnud :) Vist polnud sama juust :P
Selle üle juurdlengi. Tean, et vanad tädid enam ei mune ja kõigi vaatluste kohaselt pole vanadel tädidel ka söögi ja joogi nautimisõigust kui nad enda kehakatetesse tahavad ära mahtuda. :(
No siis veel yks märksöna: ainevahetus. Neljakymneviieselt on see ikka teistmoodi kui kuuekymneviieselt :)
ümin endale: olen kuuekümnene, olen kuuekümnene....
aine vahetub küll - tundub, et vedelast tahkeks :)))
Mul on oma teooria, miks naised umbes 55+ paksus hakkavad minema. Imelihtne, Watson, see on evolutsiooni tagajärg :) Kui elati ürgkarjas, siis ei jätkunud sugugi alati kõigile toitu. Oli hea, kui mammutikütid priske saagi koopasse vedasid, aga kui oda otsa jäi ainult mõni kõhn jänes, siis hakati toitu jagama elulise hierarhia järgi.
Kõigepealt pidid kütid ise kõhu täis saama, et jaksaksid uuesti jahile minna. Seejärej anti süüa neile, kes mingit muud tööd tegid, siis noortele naistele, et nad lapsi kanda ja kasvatada jaksaksid, siis lastele ja vanadele meestele. Aga vanad naised jäid selles järjekorras viimaseks, neist polnud karjale enam suurt kasu. Ja nõnda Emake Loodus korraldaski asja nii, et vanemate naiste ainevahetus muutuks nii säästlikuks, et nad igast toidupalukesest maksimumi võtsid ja rasketeks aegadeks rasvavarudena talletasid. Puhtalt ellujäämise nimel :))) Ja see sort, kelle organism seda ei suutnud, suri lihtsalt välja...
Su ymin oli loomulikult juba enne mu körvus :D. A viie aasta pärast... Sorry, ma lihtsalt veidi ymardasin :P
Helve, loomulikult ja ikka sinna plusspoole poole :))))
Bianka - õige vanad naised lihtsalt surid, sest nende aeg oli tulnud
kurb
Postita kommentaar