igal jutul järg
Sooritasin viimast võimlemist kümnest, kui helises telefon.
-helistan kirurgiakabinetist. te ei tulnud määratud ajal...-
-ma vabandan, aga teatasin, et ma ei lase enne süstida kui füsioteraapiaga lõpetan.-
-palun tulge siis homme elavasse järjekorda-
-ma ei tea, kas ma ikka otsustan nende hormoonsüstide kasuks, ilmselt mitte-
-tulge sellegipärast-
????
Läksin pärast tööd kohale, jalgsi paarikümne minuti tee.
Laua taga istus uus arst. Nr. ?
Tuttav kirurg, meesterahvas, arst nr.3 istus kaugemal. Oletasin, et tegu praktikandiga. Vaadati röntgenipilti ja nenditi seda, mida kuu aega tagasi: luu on hästi kokku kasvanud.
Paluti kätt tõsta, mis ei õnnestunud.
Arst 3: ma ei saa aru , miks see käsi ei tõuse. Vajutab mingeid punkte õlal ja küsib, kas on valus,
Mina: mina ka ei saa aru, sellepärast ma arsti juurde tulingi. Ehk on midagi seotud kolme kõõluse rebendiga.
A 3: ????
Mina: mind suunati ju Tallinnasse kontrolli
A3: aaa, nojah...
eks siis tuleb ortopeedile minna, kes teid Tallinnas opereerib?
Mina: ???? mõttes: a kust mina tean?
-kas see kõõluste parandamise operatsioon paneb käe uuesti tööle?-
A3: ei pane.
Paus.
Aga pange siis ortopeedile aeg kinni.
Mina: ma juba kaks nädalat tagasi panin, siis pakkuski professor välja, et kuu aja pärast vaatame.
Kokku olin kabinetis u. viis minutit. ja jälle pool tundi maakonnaliinide bussijaama.
Elan (peaaegu) ja töötan maakonnalinnas.
Kasutasin kõikideks arstil käikuteks oma aega. Mõeldamatu et oleksin seda teinud tööajast.
Aga mida peavad tegema inimesed, kes elavad linnast 50 või rohkema km. kaugusel. Või päris maal, kust sõidab 1 buss päevas? või kui sõita tuleb mitme bussiga ja haiglasse taksoga. Ja nii edasi.
Olen 17 detsembrist - 3. märtsini käinud arstidel haiglas üheksa korda. Füsioteraapiat ehk võimlemist käele saanud 15 korda. Röntgenites käinud 4 korda pluss ühel korral Tallinnas uuringul ja perearstil 1 korra.
Käsi on väga viletsas seisus. Ei tõuse õla kõrguselegi. Ja valutab kui põrguline. Eriti ööseti.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
11 kommentaari:
Ma ei saa muidugi midagi kaasa rääkida selle loo puhtmeditsiinilise poole pealt, miks asjad nii on.
Küll aga teeb nõutuks tervishoiuteenuse korralduslik pool. Järjekordne näide sellest, et asjad on meil kohati absurdsed. Ma arvan, et seda mõistavad ka meedikud ise, patsientidest rääkimata. Ning mitte keegi ei tea, kes peaks asja parandama ning korraldama mõistusepäraseks. Polegi nagu kellegi otsene kohustus. Aga meditsiin pole ainuke valdkond, kus inimene eksleb Süsteemis.
Loodan, et saad oma käe üsna pea jälle tööle. Ole tubli!
On mul kuskilt õige infokilluke meelde jäänud, et sul ka kõõluste rebendid olid? Kui jah, siis nende paranemine võtabki kohutavalt palju aega. Sel ajal vajab käsi rahu ja vaikust ja tööl sa küll ei tohiks vist käia.
Konsulteeri oma perearstiga. Ta oskab sind ehk jälle õige otsa peale suunata.
Helve, sul õigus, 10 veebr. MRT uuring ütles (eelmine blogipostitus): kõõluse distaalses osas totaalne rebend, kõõluse eesmiste kiudude osaline rebend ja veel mingi õlavarreluu poolne rebend.
Huvitav on see, et ükski minu tohtritest pole huvi tundnud kas mul on haigusleht :D ja keegi pole soovitanud vaikust ja rahu vaid ikka võimlemist ja veelkord võimlemist.
Kui aastaid tagasi perearsti vahetasin oli uus ülikoolist tulnud naine osavõtlik ja kaastundlik. Nüüd töötab kahe kohaga. ka talle on hakanud meeldima terved, nagu eelmisele perearstile :(
sellegipoolest katsetan.
Hr. Hunt, sellepärast ma nii pikalt kirja paningi, et olen ilmselt see 22-ne patsient kellest arsti töötasu sõltub :P
Aitäh, jätkan kindlasti!
No ma ei kujuta ette, kuidas saab rebenenud kõõlustega üldse võimelda...? Mul on kõigest lihtne põletik kõõluses ja sellegagi soovitati anda niipalju puhkust, kui võimalik, kõik arstid, kelle juurde olen sattunud, on seda kõvasti korrutanud. Lähen küll kah võimlema, aga seda alles nüüd, kui äge ja valutav faas on möödas.
Paranemist!
Kuidas Sul teipimisvõimalused on? Minul aitas korralik kinesioteipimine kätt niipalju toetada, et valu vähenes imetabaselt hüppeliselt. Sain magada ja puha.
Lendav, aitäh lugemast ja kaasa elamast.
Seda minagi, et liiga palju vastakaid arvamusi.
Viimane füsioterapeut teipis kena kollase lindiga. Hõlbustas võimlemist (kui seda käe liigutamist üldse saab võimlemiseks nimetada :P)
Tahtis mõne päeva pärast protsessi korrata, kuid nahk oli liiga õrn. Olen läbi elu olnud "printsess hernel", ei kannata igasugu silte ega õmblusi.
Nüüd võtsin omal vastutusel kaks massaaži erinevatelt massööridelt. (meelega, et küsida nende arvamust)
Esimene mudis käsivarre siniseks ja arvas, et on põletik. Teine halvustas esimese tööd. ikkagi provintsilinn ja arvas, et pole mingit peletikku. Esmaspäeval tuleb kolmas :D Pool tundi maksab 7 raha. Pärast massaaži sain kätt paremini liigutada. Veidi.
Südame rahustuseks panen perearstile aja kinni.
Ootamine.Mõtlemine(see õige ikka).erinevad arstid ja tervendajad,(aga meil pole ju nii palju RAHA).Masseerijate hulgast see õige.Need on siis soovitused,mida on ju rohkem kui 1 naine füüsiliselt jõuab läbi viia.Aga loodame.Täpselt sama järeldus,kui Sinul, tehtud 2 päeva tagasi perearstil.Enam ta ei kuula,ei usu,ei mõtle kaasa nii nagu varem.Ja patsiendi arvamusse suhtub nats irooniliselt.või tundub.Aga on hullemaid,olen kuulnud.Päevalill tervitab ja elab kaasa
Kurb kuulda, et perearstilt abi loota pole.
Mul on ka oma perearstiga varasemast negatiivseid kogemusi. Kuid sel ajal oli mul väga hea nõelraviarst, kes ikka hädast välja aitas.
Nüüd olen olukorras, kus päris pikal ajal aastas pole haigekassat. Aga on arvuti ja googel ja mingi oskus ennast tunnetada.
Siiamaani olen enam-vähem hakkama saanud. Aga normaalne see pole.
OIOIOI,nüüd kõlas minu kriitika perearsti kohta väga must-valgena(nagu kirjutatuna ikka).Peaks rõhutama siiski sõnu "Mitte nii nagu varem".Ikka saame abi,peame lihtsalt natuke järjekindlamad olema.Patsiente ja haigusi on ilmselt rohkem,kui inimene(arst,kes peaks muidugi teistsugune inimene olema)tööaja jooksul jõuab lahti harutada.Enda keha ja vaimu kohta peame tõesti palju teadma ja juurde õppima,see on praeguseaja "trend" ja vist ei muutu meie elus,nii et mõtted ja tunded tööle,ehk saame siis arstiltki mõnikord tõuke tervise poole.
aitäh, Päevalill tervituste eest!
Arstiteadus on üldse kõige peenem teadus ja inimene on nii keeruliseks loodud...Arstidelt ootaksin eelkõige kindlust ja veendumust ja süvenemise oskust. Millegipärast pidid nad ju sellise eriala õppima.
Anonüümne - olen olnud samuti mingi aeg ravikindlustuseta. Väga vaevaline ja valulik aeg.
Postita kommentaar