Eelmise kirjelduse naise nimega linnast lõpetasin sellega, et asusin puumajade otsingule.
Selleks kasutasin turiismiinfost saadud voldikut, kus kenamad näited üles loetud.
Esimene hakkas juba varem silma. Siis, kui vaksalist tulin. Voldikus teda polnud. Võimas ja suursugune, isegi kinnipandud aknad ei heidutanud. Rõhutan veel, et algsed muljed tuginevad viiele meelele - mitte internetist saadud teadmistele. Kujutlusse kerkis pilt tsaariaegsest võõrastemajast, mille keegi tolle-aegne rikkur raudteejaama lähedusse püstitas. Kindlasti koos peene restorani ja suveõhtute pidustustega. See "heal järjel olevate " inimeste oleskelu jätkus EW ajal ja lõppes ajaga, mil kirikutest said viljakuivatid.
Kesk tn. 40
Kui hoone olukorda pealiskaudsel ja mitteprofessionaali pilguga hinnata, siis pean nentima, et nii nagu paljudes teistes meie maa paikades pakuks see huvi eelkõige muinsuskaitsele. No et kui tahad renoveerida, siis oled teretulnud üliinimlikke nõudeid täitma, aga las parem laguneb - nii on iidsem. Ühesõnaga puithoonete säilitamine ja kaitsmine miinus vilets või lausa katastroofiline majade tervis on minu jaoks probleem. Kes ikka tahaks ja suudaks remontida rohkem kui 50 aastaks hooletusse jäetut, mis sest, et hingega maju. Eks ikka väljamaalane, kes muu. Teine on puht majanduslik aspekt. No et mida selle kauniga hiljem peale hakata. Tasuvus ja ülalpidamine eelkõige.
Vana maja on nagu vana inimene: kena ja huvitav vaadata kui Aeg kortsudest paistab ja elutarkusi kuulata, kuid kui pead tema eest igapäevaselt hoolt kandma, siis....
Vanade majadega on minu puhul nii, et palju oleneb akendest. Ausõna! Aknad on maja silmad. Hinge peegel. Põnev nende taha näha. Ja uks on suu. Teed lahti ja hakkab jutustama. Vanu ja uusi aegu. Puumajad on rohkem nais - kui meessoost. Soojad, värvilised ja armastavad ennast ehtida.
Nii ma siis kõndisin...
Pargi 32
Pargi 34
Jaani 10
Jaani 14
Turuplatsi 1
Supelaranna 27
Supelranna 25
P.S Palun siiralt vabandust maja elanike ees, kelle privaatsust pildistamisega rikkusin. Selline ma kord olen ja teisiti ei saa.
Veel üks ehe arhitektuuri näide, küll hilisemast ajast: kuuekümnendate aastate jäätisekiosk
Aeg töötas minu kasuks. Ilm oli endiselt suurepärane. Mingi sisetunde ajel sisenesin a tähega majja, mis oma kauni helerohelise "kleidiga" mu tähelepanu köitis. Üldse mitte rohtu ostma, vaid juttu rääkima. Kaks prouat olid sama lahked ja jutukad kui Paunvere proviisor. Punsliõli asemel oli neil mulle hea nõu, ehk kuidas jõuda kiiremini ja teist teed pidi endise pioneerilaagri territooriumile.
Kesk tn. 35
...ehk 1905.a. tegutsenud apteek
järgneb jutt sellest, mis ma endise pioneerilaagri ehk praeguse Verevi motelli juures nägin ja mõtlesin
1 kommentaar:
Jaani 10 ja 14 on vahetusse läinud.
Postita kommentaar