Reede, 8. juuli 2011

Loss

lKui eelmine postitus rääkis lossi aedadest, siis selles tahaksin lossist endast pajatada.
Nagu näete, Vinchcombes eksida pole võimalik



Alguses arvasin, et seep see ongi. Aga tuli veel jupike edasi minna. Kujutan, et see võis olla väravaputka
Märka detaile, sest loss lihtsalt ei mahtunud pildile

Lossi avatud osa ees oli pisike saba. Vanade asjade poodi. Tegin sealt mõned pildid. Edasi läksin noole järgi nagu tubli pioneer ikka. Tundus, et ei pildistata. Ma siiski hõlma varjus tegin seda. Rahvast oli parajalt. Noori ja vanu.

Legendi räägiti legenditoas. Ega ma aru saanud, muusika mängis, hobused kappasid.

Vikipeedia tõlge on suurepärane ja mitte arusaadav:
Castle oli kunagi koduks Queen Katherine Parr, viimane ja ellujäänud abikaasa kuningas Henry VIII. Henry ise, Anne Boleyn, Lady Jane Grey, Queen Elizabeth 1 ja Richard III on kõik mänginud oma osa Sudeley lugu. King Charles 1 Leitud varjupaika siin kodusõja ajal, kui tema vennapoeg Prince Rupert kehtestatud peakorter asub loss.

Pärast see on "halvustav" kohta Cromwell korraldusi lõpus kodusõda, Sudeley panna unarusse ja mahajäetud ligi 200 aastat. Kuningas George III oli nende hulgas sightseers kes tulid imetlema tema romantiline varemed.

Siis aastal 1837 Sudeley oli päästab jõukate Worcester kinnas tegijad, vennad John ja William Dent, kes alustas ambitsioonika taastamise programm, mis jätkas oma vennapoja, John Coucher Dent, kui ta pärinud lossi 1855. Tema naine, Emma Brocklehurst, viskasid ise innukalt arvesse Sudeley on restaureerimine, samal ajal sepistamine tugevad sidemed lähedal linna Winchcombe. See on tulemused Emma pühendumist, mis on nii ilmne aiad ja näitused

Kas saite aru? Mina ei saanud. Aga küll ma kunagi teada saan.

Pole ime, et inglased oma ajalugu ei pidavat teadma. Iga nädal uus valitseja ja uued sõjad.
Minu osaks on nautimine ja pildistamine.

Tükike lossi
Kirik
Osa sellest on varemetes, osa private

All korrusel toimus elu!
Üks ütlemata pisike vann
See on juba ülemistes tubades. Ainult rikkad tulevad selliste asjade peale. Loodan , et saate aru millega tegu

Voodi oli mitte väga suur, kuid pildile ei mahtunud

Kuju pidavat olema elusuuruses. Minust tsipa lühem, nii alla meeter kuuekümne

Selle aja vägevad
neid oli seal veel ja veel...lisaks palju ajastutele erinevaid esemeid ja käsikirjalist materjali. Ajalugusid ja perede lugusid. Alates ristimiskleidist ja lõpetades siidiga väljaõmmeldud suurte vaipadega.

Nagu ma aru sain, siis on loss erakätes.


Kohvik. Neli tundi möödus kiiresti. Kuna tahtsin veel külaga pikemalt tutvuda, siis astusin juba tuntud teed tagasi. Hiljem selgus, et ühe tunni oleksin veel rahulikult varuda.

See jäi laupäeva õhtul tühjas linnas kõndides üle.




12 kommentaari:

tegelinski ütles ...

njah... iga kord, kui kempsu küürid, saad kunstielamuse...

helle ütles ...

Loss meenutab kohati vanglat, aga eks ta ole ka - nii suures majas tunned end väga üksikuna.

Anu ütles ...

Lossid on minu suur aemastus. See tekkis kahe Suurbritannia külastuse järel. Alguse sai vist küll jutukatest. (Vist peaksin häbenema)Nii inglise kui scoti, walesi ja cornwalli lossid ja aiad on vaimustavad. Käige kõik neid vaatamas! Mu unistus oleks seal maad mööda autoga sõita. unistuseks see ka jääb, sest tervis ei vea välja.Rõõmustan iga eestlase üle, kes seda ilu näeb.

Emmeliina ütles ...

vot vot tegelinski, sa meil tark, et mitte ainult kausid ja taldrikud...

Helle- ega me olegi sellest soost :P

Anu, tere, oled siin uus, kena,et midagi enda jaoks leidsid. Minu liikumisvõimalused on piiratud ja päädivad nädala lõppudega. Avastan kogu aeg midagi uut. Olen samuti jutukate ohver, nii et häbeneda pole siin midagi.

Anonüümne ütles ...

http://www.reisimaailm.ee/index.php?id=reisikiri&kiri=26

Siin Sulle link, kus Sudeley lossi kohta on natuke juttu normaalses eesti keeles.

Emmeliina ütles ...

aitäh anonüümne (miks küll)Siin on muudki huvitavat.
Olen selline tüüp, kes ei saa asjast täit mõnu tunda, kui üht,teist ei tea.

Segasumma Saara ütles ...

Olen ka siin pärast omaenda reisi ka teiste elamusi kajastavaid postitusi vaikselt lugenud ja ennast kõige vahepealtoimunuga kurssi viia üritanud. See Sudeley loss äratas kõvasti huvi minus, nõnda et uurisin ka siit-sealt internetist veel tema kohta natuke - ja mõtlesin, et ehkki küll nüüd muidugi üsna hilja seda teha juba, aga siiski-siiski, et tõlgiks sinu tarbeks ehk ka siia ingliskeelsest Wikipediast leitud artikli Sudeley lossi kohta. Üsna vabakäeline tõlge on see muidugi, aga noh, aru saab ikka natuke rohkem vast kui selle va Google tõlke kaudu.

Niisiis:

Sudeley loss on loss Winchcombe'i lähistel, Gloucestershires, Inglismaal. Selle ajalugu ulatub tagasi 10ndasse sajandisse, kuid eluruumide osa on põhiliselt Elizabethi-aegne. Lossi juurde kuulub tähelepanuväärne aed, kõrgstiilis

kujundatud ning väga heas korras hoitud. Kabel, St. Mary's Sudeley, on viimseks puhkepaigaks kuninganna Catherine Parrile (1512–1548), kuningas Henry VIII kuuendale naisele, ja seal võib näha tema marmorist hauamonumenti. Lossikirikule

tavatult on Sudeley St Mary's kabel ka kohaliku koguduse käsutuses. Sudeley on samuti üks väheseid losse Inglismaal, kus ikka veel elatakse. Sellest tulenevalt on loss külastajatele avatud ainult kindlatel kuupäevadel ning omanike

eluruumidesse lubatakse külastajaid ainult koos giidiga.

Ajalugu
Sudeley loss pärineb aegadest enne aastat 1066.

Kuningas Ethelred (Æthelred) (The Unready - seda on tõlgitud Nõutu või Kõhkleja) (968 – 23 aprill 1016) andis Sudeley mõisa koos juurdekuuluva maavaldusega pulmakingiks oma tütrele Gordale, tolle abiellumise puhul Walter de Mauntiga.

Nende lapselaps Harold valitses mõisa normannide sissetungi aegadel. Seejärel päris mõisa ja maavalduse Boteleri perekond, 9nda Lord Sudeley õe kaudu. (Lord ise suri võideldes Hispaanias koos Edwardi, nn Musta Printsiga).

Aastal 1442, Ralph Boteler, kellest Henry VI oli teinud Sudeley paruni, lasi ehitada lossi selle praegusele asukohale, kasutades selleks saja-aastases sõjas võideldes hangitud varasid. Ta lasi ehitada teentrite ja sõdurite jaoks

eluruumid vallikraaviga ümbritsetud topeltõuele. Samuti esindus- ja eluruumid perekonna jaoks teisele õuele. Ka kabel, hilisem St. Mary's, ning kümniseait on ehitatud Boteleri korraldusel.

Aastal 1469 võttis Edward IV lossi Ralph Botelerilt, Sudeley esimeselt parunilt, ning andis selle oma vennale, Gloucesteri hertsogile, kellest hiljem sai kuningas Richard III. Richard kasutas lossi baasina Tewkesbury lahinguks

valmistudes. Hiljem vahetas ta Sudeley valdused Richmondi lossi vastu, muutes Sudeley krooni omandiks. Kuningaks saades sai temast ka teistkordselt Sudeley lossi omanik. Tema valitsusajal ehitati Boteleri poolt kujundatud siseõue

idaserva hoonete asemele osana Kuninglikest eluruumidest eendakendega banketisaal ning sellega külgnevad esindusruumid (praegu varemeis).

Pärast Richardi hukkumist Bosworthi lahingus läks loss üle uuele kuningale, Henry VII-le, kes selle omakorda kinkis oma onule Jasper Tudorile, Bedfordi hertsogile. Selleks ajaks kui Henry VIII Inglismaa troonile tõusis, oli loss taas

krooni omandiks saanud.

Segasumma Saara ütles ...

Aastal 1535 külastas Henry VIII lossi, mis selleks ajaks oli juba mõnd aega tühja ning mahajäetuna seisnud, koos oma teise naise Anne Boleyniga.

Kui Henry suri, sai loss tema poja Edward VI omandiks, kes andis selle oma onule, Thomas Seymourile, kellest ta tegi Lord Sudeley. Aastal 1547 abiellus Thomas Edwardi kasuema Catherine Parriga ning paar kolis Sudeleysse. Nendega olid kaasas Lady Jane Grey ning Catherine'i seltsidaamid ja ümmardajad, samuti teenrid ning vahtkond ja ihukaitsjad. Lady Elizabeth Tudor viibis samuti Sudeleys külalisena oma kasuema pulmas ning hiljemgi. Thomas Seymour asus lossi oma naise mugavust silmas pidades renoveerima, kuid tänapäevani on säilinud ainult üks tema ajal ehitatud ruum. Siin jäi Catherine lapseootele ning talle sündis tütar, Lady Mary Seymour, kuid kahjuks suri Catherine ise seitse päeva pärast sünnitust. Ta maeti lossikabelisse. Inglise kodusõja käigus loss ja kabel purustati ning jäid pikaks ajaks varemeisse. Catherine'i haud leiti taas aastal 1782. Aastal 1817 algatas Sudeley pastor tema ümbermatmise ning püstitati kaunilt viimistletud hauamonument.


Aastal 1549 viisid Seymouri ambitsioonid tema arreteerimise ning hukkamiseni, misjärel Sudeley loss läks üle Catherine'i venna, William Parri, Northamptoni Markii omandisse. Kui tuli ilmsiks Parri seotus vandenõuga Lady Jane Grey troonile upitamiseks, võeti talt tema varandus ning tiitel.

Aastal 1554 andis kuninganna Mary Sudeley lossi John Brydgesile, Chandos'i esimesele parunile, ning see jäi tolle valdusesse kogu kuninganna Elizabethi valitsemisajaks. Just Sudeleys võõrustati kuninganna Elizabethi koguni kolmel korral ning aastal 1592 peeti siin suurejoonelised kolmepäevased pidustused tähistamaks Hispaania Armaada üle saavutatud võidu aastapäeva.

Tänapäev
Tänapäeval on lossi omanikeks Elizabeth, Lady Ashcombe, Henry Edward Cubitti, Ashcombe'i neljanda paruni, abikaasa ning tema kaks last — Henry (kelle abielu modell Lili Maltesega sõlmiti lossis aastal 1998) ja Mollie Dent-Brocklehurst.

Pärast Lady Ashcombe'i esimese abikaasa Mark Dent-Brocklehursti surma aastal 1972, kuulub 50% valdusest talle ning 25% kummalegi lapsele. Mark sai Sudeley päranduseks aastal 1949 pärast oma isa surma. Tema ema jäi siiski ka lossi elama kuni 1969nda aastani. Just siis otsustasid Mark ja tema ameeriklannast naine Elizabeth avada lossi külastajatele. Perekonna kodu turismiobjektiks ümberkohandamisele kulus kaks aastat, kuid aastal 1972 suri Mark ootamatult, jättes naise ja lapsed silmitsi suurte võlgadega. Selles olukorras otsustas Lady Ashcombe lossis läbi viia 20ndasse sajandisse sobiva renoveerimise. Pärast Lady Elizabethi abiellumist Parun Ashcombe'iga tegi paar suuri ümberkorraldusi, et loss külastajatele huviväärsuseks olemise kõrval esmajärjekorras siiski perekonna eramuks võiks jääda. Lady Ashcombe ja tema lapsed on enda kanda võtnud ka lossi kui turismiobjekti haldamise.

Segasumma Saara ütles ...

Kummitused
Lossis kummitavat kurblik figuur, keda kirjeldatakse kui pikka naist, kes kannab rohelist Tudorite stiilis kleiti. Daam Rohelises, keda on nähtud aknast välja vaatamas ning läbi kuninganna aia kõndimas, arvatakse olevat Catherine Parri vaim. Catherine Parr oli Henry VIII kuues naine. Kui Henry aastal 1547 suri, abiellus Catherine Thomas Seymouriga, Sudeley esimese Parun Seymouriga. Sama aasta lõpus jäi Catherine 35-aastasena lapseootele ning sünnitas tütre, kes sai nimeks Mary. Nädal hiljem tekkis Catherine'il kõigi jahmatuseks sünnitusjärgne palavik ning ta suri. Ta maeti Sudeleysse, St. Mary kabelisse. Tema tütre isa ei hoolinud lapsest ning Catherine'i lähedane sõbratar Catherine Willoughby võttis väikese Mary oma hoole alla. Kuna pole suudetud leida ühtegi märget Mary Seymourist pärast aastat 1550, usuvad enamus ajaloolasi, et ta suri selle aja paiku.

Sajand hiljem, kodusõja ajal, rüüstati kabel kuhu Catherine maeti, ning tema kirst läks kaduma. Aastal 1782 leidis üks kohalik talumees selle juhuslikult. Ta avas kirstu ning leidis, et surnukeha oli väga hästi säilinud. Lõiganud surnult ära paar lokki juukseid, sulges talumees kirstu ning mattis selle taas maha. Kirstu avati järgneva kümne aasta jooksul veel mõned korrad ning aastal 1792 kangutasid kaks purjus meest kirstu välja ja matsid selle tagurpidi. Alles aastal 1817, kui tema jäänused viidi Lord Chandose hauakambrisse St. Mary kabelis, sai Catherine lõpuks korralikult maetud ning austatud imeilusa marmorist hauamonumendiga. Arvatakse, et Catherine'i vaim on ikka veel Sudeleys ja otsib oma tütart, keda ta kunagi tundma ei saanud. Mitmed teenijaskonna liikmed väidavad endid seda ilmutust näinud olevat ning usuvad, et tegemist on kuninganna Catherine'i vaimuga.

Teated viimatisest kummitamisjuhtumist pärinevad ühelt teismeliselt, kes oli lossis ekskursioonil aastal 1993. Aastal 1896 töötas lossis Janeti-nimeline toatüdruk. Ta oli vastutav asjade plaanipärase sujumise eest ning ühtlasi ka teiste majapidamises töötavate naisteenijate eest. Paljud neist teenijatest olid noored, harimatud tüdrukud, kes polnud kunagi varem kodust eemal olnud. Janet võttis enda peale nende moraalse kõlbelisuse eest hea seismise. Ekskursiooni ajal aastal 1993 seisis eelpoolmainitud teismeline tüdruk trepil, kui tundis, et teda tõmbas trepitipu poole - väidetavalt pidas Janet öösiti trepitipul valvet, et tüdrukuid kaitsta. Üleval märkas ekskursioonil olev teismeline äkitselt toatüdruku moodi viirastust. Pööraselt hirmununa jooksis ta trepist alla. Tänapäevani usutakse, et Janet peab ikka veel valvet lossi ja sealsete töötajate üle ning nood on harjunud võtma teda osana oma elust.

Segasumma Saara ütles ...

Kultuuriviited
BBC Four tegi saate lossist 27 juunil 2007, pealkirjaga "Crisis at the Castle". See kirjeldas, kuidas tulevad lossi kui perekonnaeramu ning samaaegselt ka turismiobjekti majandamisega seotud probleemidega toime kolm erinevat omanikku ja nende pered.

Sudeley loss usutakse olevat ka P. G. Wodehouse'i (Jeevesi ja Woosteri lugude autori) teoste tegevuspaigaks oleva Blandings'i lossi kirjelduste aluseks. Ka Wodehouse'i raamatu "Heavy Weather" adaptatsioon BBC televisioonile on filmitud Sudeley lossis.

Segasumma Saara ütles ...

Buhh, mu esimeses kommentaaris on reavahedega natuke segadus tekkinud, aga vast pole hullu.

Emmeliina ütles ...

Trullake, musi su põsekesele!