Teisipäev, 8. september 2009

Ussid urgu

Otsustasin oma delfi lugude aluspõhja kasutades hakata sellest sügisest iidsete aegade tarkusi uuesti meelde kirjutama.



Täna, 8 septembril on ussimaarjapäev ehk usside urgu minemise päev. Rästikud, nastikud, vaskussid ja kõik teised, kelle ihusoe vaid maa ja päikese soojast sõltub, peidavad end kevadeni maa sisse sooja, et Jüripäeval tagasi tulla.

Kuna Mikk Sarv on oma kirja- ja suusõna läbi mind harinud, siis tean, et Kristlikus ajaarvamises on täna Neitsi Maarja sündimise päev. Meie rahva jaoks on Neitsi Maarja Maaema võrdkuju.
Maaema sünnipäevast alates võtab maa oma sooja põue varjule kõik, kes talvekülmade eest peituma peavad. Vanasti arvati, et ka Kõu peidab end talveks Maaemasse. Senikaua kui Kõu maapõues on, on maa viha täis ja toob haigust maapinnal istujale või lamajale.
Kõu - kõuk - tähendab murdes esivanemat,
Äike - Äi - on naiseisa.
Kuni Kõu ja Äikene läbi suve üle taeva veerevad, aitavad Maaemad ja Maaisad kaasa taimede ning saagi kasvamisele. Nüüd saavad nad taas järgmise kevadeni maasees puhata.

Kõu paneb ilma käima, käärima ja kasvama. Ussimaarjapäev toob tagasi vaikuse ja rahu. Ristija Johannese sünnipäeva ehk Jaanipäevaga algab valguse vähenemine ja tähistaeva nähtavaletulek, sellega ka uue valguse sündimise ootus. Jeesuse sündimine jõulude ajal toob päikese ja valguse tagasi ja peidab tähed taevast.

Kevadisel Maarjapäeval, 25. märtsil nõustub Maarja tooma ilmale Jeesuse. Seda, et lapsele tuleb Jeesus nimeks kanda, saab ta teada oma nõo Elisabeti käest, kes juba pool aastat on Ristija Johannest kandnud.

Uue Testamendi aastaringi hõlmavad kaks lapseootel naist - Jaani ema Elisabet sügisest suveni ja Jeesuse ema Maarja kevadest talveni.
Maarahva Maaemast sai Maarja, tema nõbu Elisabet omakorda on seal, kus võiks olla maarahva Ilmaema. Mee ja Ilmaemast sündiv aastaring ning maailm on ürgne taipamine, mida leiab ümber maailma, eri rahvastel erinevate nimedega.
Kuid mitte nimed vaid sündimine on tähtis - Maaemast sündiv Päike ja Ilmaemast sündiv tähistaevas koos Linnuteega.

Kuna piibellikku alust sel pühal pole, siis luterlik kirik seda pühana ei tähista.
Vanarahvas pidas päeva õunte ja jõhvikate valmimise ajaks. Kuna ussid tahavad rahulikult urgu pugeda, siis ei soovitata sel päeval metsa minna. Nüüd peaksid nõelussid olema kaotanud mürgi ja nende salvamine pole enam ohtlik.

Ussimaarjapäeval pannakse
ussitapmismatar kerisele ja visatakse leili.
Selle leiliga viheldakse haiget last,
kes saabki terveks.
Ussimaarjapäeval kaovad rukkiussid,
vaenukõied, piksepenid,
loogaheitjad, tuhaussid, kapsakitsed.

Mis on sel kõigel pistmist
Neitsi Maarja ja tema sünnipäevaga?
Küsige seda esivanemate vaimudelt.
Aga küllap tahab püha neitsi
ikka ja jälle sündida
ussidest vabasse maailma.

/Andres Ehin/


Minul on selle päevaga eriline side, sest ussimaarjapäev ehk Väike- Maarjapäev on minu sünnikodu kiriku nimepäev.




Ja mis veel tähtsam (selle sain alles täna teada) meie lapselapse nimepäev. Küll ikka pandi piigale tore nimi!

4 kommentaari:

kukupai ütles ...

Ilus nimi tõepoolest, aga vahepeal kippus Maria ja Maarja liiga ära leierdatud olema, samanimelisi tüdrukuid pooled klassid täis...

Emmeliina ütles ...

väike selgitus: nimepäevalapsed on Mariann, Marianna, Marianne

Bianka ütles ...

Nii kurb, et suvi hakkab oma kodinaid kokku pakkima ja poeb maapõue uut kevadet ootama. Sel aastal on pikalt kingitud imelist vananaiste suve. Nautigem siis seda tüünet rahu, kui pole enam kiiret kuhugi, aga päike paitab veel üsna soojalt.

Emmeliina ütles ...

ka minul on tänavu millegipärast suvest kahju. praegu on tõesti mõnus pikendus.