Kolmapäev, 26. august 2009

Laste muretsemisest

/plakat meie toa seinalt. Pildil olevatel inimestel pole meie perega seost. Lihtsalt pilt ise meeldib kõikidele)


Teema "kui palju lapsi oleks ideaalne, et hakkama saada?" ja paljulapselisusega seotu kerkib aeg ajalt ajakirjanduses esile põhjustades nagu ikka pooldavaid ja eitavaid kommentaare; kiitust ja lausa sõimu, laitust ja kahtlemist.
Juba pealkirja meelega paigutatud sõnakõlks "laste muretsemine" ütleb nii mõndagi. Muretsemine - see on ju mure. Ja peabki olema. Paremini sõnastatult kõlaks " see on nii mure kui vastutus!"
Vaat, vastutus sellepärast, et me ei ela pärismaalastena soojal maal, kus lehtkatusega savionn peavarjuks, külatiik nii pesu- kui enese harimise kohaks ja alatoitumus ja harimatus ukse all. Meie kliimavöötmes vajame sooja riiet, jalavarjusid ja tugevamat toitu. Kuna praegusel sajandil on ikka veel maksevahendiks raha, siis selle ringlusesse panemiseks peab olemas olema see raha saamise koht. Eeldatavalt töö, mitte pangaautomaatidest või vanakestelt enda taskusse ümberkantimine ehk vargus. Vaat sellega on meie "muretsejatel" kehvasti. Nii töö kui rahaga.

Lapseteoks on vana mudeli järgi vaja kaht osapoolt. Ideaalis peaksid nad olema omavahel selleks kokku leppinud. Jäägu ikka mägede taha see harimatus laste arvu korrigeerimisel, jäägu minevikku vanasõna "andis jumal lapse, annab ka leiva". Lugedes nädalas vähemalt korra paljulapseliste raskest elust tahaks viimase ümber sõnastada "tegime lapse, las riik annab nüüd leiva".

Nagu mul kombeks pöördun abi saamiseks minevikku, otsin sealt vanade inimeste tarkust.
Arvan, et olete minu üldistamisega nõus kui ütlen, et 19 sajandil olime valdavalt vaene maarahvas. Meie esivanemad sõltusid tugevalt sellest kuhu perre sündisid. Kui ikka põlistalu esipoeg oli su tulevik kindlustatud, aga kui mõisamoonaka 13 laps, siis ootasid sind ees suured mured. Kirikuraamatuid uurides tean, et järelkasvu sündis palju, aga palju ka suri. Sageli jõudis mees matta naise ja võtta uue ja noorema ja laste arv tõusis veelgi.

Kas sündisid need lapsed sellepärast nagu pooled praegused paljulapselised räägivad, et riigile oleks ikka rohkem maksumaksjaid? Kas moonakas tegi lapsi sellepärast, et mõisal oleks rohkem sulaseid - tüdrukuid ja mõisnikul parem elu? Olge ikka, nii lollid nüüd küll inimesed polnud. Miks siis nüüd arvatakse, et palju lapsi meile palju tulu toob?

Sündisid nad lihtsalt sellepärast, et mõnus oli see tegemine iseenesest.
20 sajandil oldi juba haritumad ja ettevaatlikumad. Arvan, et eelkõige hakkasid mõtlema naised. Ühest toredast raamatust, mille pealkirja ei mäleta lugesin, kuidas mõisaproua kutsus noored külanaised kokku ja rääkis neile rasedusest hoidumise nippidest. Usun, et see võis tõesti nii olla. Ometi olid tulemused erinevad. Ja on erinevaks jäänud tänapäevanigi.

Mustrid:

Palju lapsi ja üliväike elamispind.
Millegipärast elab see muster ikka edasi mõisamoonaka mentaliteedina, et elame kümnekesi ühes toas ja teeme aga sugu. Vaat see on nüüd esimene nõrk koht, millest mina aru ei saa. Okei, nõuka ajal oli nii, et kui töötasid kolhoosis ja olid hinnatud tööinimene, siis said iga järgmise lapse sünniga suurema korteri. Muidugi sai ükskord tubade arv otsa. Kuid arukamad kasvatasid oma suurt peret maamajas koos aiamaa ja loomadega.

Palju lapsi ja mustus ning kasimatus.
Oli paraku nõuka ajal ja kahjuks sageli ka nüüd. Ja teate, see on asi, millest mina aru saan. Kui ikka kaheksa lapse ema mõnitatakse ajaleheveergudel töötama, siis see on liig, mis liig. Tema töö ongi korras kodu, hästi toimiv majapidamine ja muud igapäevamured. Kahjuks on nii, et vaesus paraku sünnitab mustust. Kui ikka naine, kellel pidevalt üks laps südame all ja väikesed ümber siblimas ära väsib, siis ta väsib. Rääkimata sellest, et peaks veel igapäevast palgatööd tegema. Nii et kui need lapsed on tehtud, siis vähemalt viie alaealise lapsega ema peaks saama kodus oleva aja eest miinimumpalka. Muidugi juhul, kui ta oma ülesandeid hästi täidab. Ja tugiisiku. Tuleks odavam, kui hiljem kõikidele lastele toimetulekutoetust maksta.

Palju lapsi ja joodikud vanemad.
Millegipärast tekkis see mudel nõuka ajal ja paljuneb kiiremini, kui tohiks. Hull on lugu, kui sellega hakatakse sildistama kõiki paljulapselisi.

Palju lapsi ja vähevõimekad.
Samuti kiiresti paljunev mudel. Vanajumalal on meiega eriline plaan kui ta kompenseeris ülemise osa puudujäägi alumisega. Et mitte ühesõnaliseks jääda siis saamatuse näited: maja ümber olevat teed parandatakse nii, et aukudesse paigatakse humanitaarabi riidekraami. Pesu ei pesta, vaid majas ongi kaks hunnikut. Ema ei tõuse hommikul voodist, et saata lapsed valla bussi peale kooli ja lasteaeda minekuks. Poest ostetakse palgapäeval valmistoite ja kulutatakse nädalaga kuu söögiraha. Träni ostmiseks võetaks SMS laenu. Ostatakse automaatpesumasin, kuigi majas puudub veevärk jne jne.
Hullem, kui tegemist laienenud variandiga : vähevõimekas ja joodik.
Siis oleks vaja kasutada radikaalset abinõu: lapsed õpilaskodusse enne kui hakkame lugema igasugustest hirmsatest juhtumitest.
Muide, üks vv naine sai väga õnnelikuks, kui suutsin talle selgeks teha, et ka rasestusvastaste vahenditega saab orgasmi.


Palju lapsi ja isad metsas sabad seljas.
No nende seemnekülvajate "steriliseerimine" oleks küll tarkade naiste teha. Lihtsalt tuleks neile isastele koht kätte näidata. Mida külvad, seda pead ka kasvatama! Need mehed on tavaliselt uhked oma laste arvule ja veel uhkemad kui lapsed väljamaal või kodus palju pappi kokku ajavad ja riigimakse ei maksa. Ise proovivad nad võimalikult lihtsalt ja lebotades hakkama saada sõnadega "kas me sellist Eestit tahtsime?" ja väidavad, et nemad valima ei lähe, sest pole kedagi valida, kõik on vargad ja petised. Igal võimalikul juhul kiruvad riiki ja rikkaid, oma olemuselt on nad ehtsad moonakad. Tööl otsivad viga eelkõige ülemustes ja proovivad seda teha niivähe kui võimalik. Oma laste saavutuste üle, millele nad pole kröömikestki kaasa aidanud, on uhked ja eksponeerivad seda igal võimalikul juhul. Oskavad lastes süütunnet äratada ja luua enda ümber abivajaja oreooli. Kui satuvad kokku sobiva naisega moodustavad igaveste võlglaste mudeli, milles kogu maailm on süüdi ainult mitte nemad.

Palju lapsi ja täisväärtuslik, endaga toime tulev tugev pere.
Jätsin selle viimaseks, et oleks positiivne.

Ja vastamata jääb küsimus: kui palju on palju?

22 kommentaari:

Bianka ütles ...

Sul on väga õiged tähelepanekud. Sina, kes oled ikkagi keskmisest rohkem lapsi inimeseks kasvatanud, võid seda teemat julgelt lahata. Kui keegi ühelapseline sedasama ütleks, siis võib-olla pandaks selliseid hinnanguid pahaks, et mis niisugune inimene paljulapselisusest teab.

See on tundlik teema, sest lapsed pole ju süüdi, missuguste vanemate juurde nad sünnivad. Aga vanemad peaksid küll endale aru andma, kui palju lapsi nad suudavad inimeseks kasvatada. Paraku paljud paljulapselised pered tekivad just selle tagajärjel, et ei mõelda üldse. Või mõeldakse nii, nagu sa ütlesid, et annab jumal lapse, küll riik kasvatab. Samas pole õige ka ülearu murelik kalkulatsioon, mis üks laps maksma läheb ja arvamine, et ei saagi endale lubada teist või kolmandat last.

Seda arvamust, et paljulapselise pere ema peaks miinimumpalka saama, toetan küll. Mõõdupuuks, kas ta oma "tööd" hästi teeb, võiks olla see, et ema joodik pole, et lapsed on riides ja toidetud, ühtegi last pole lastekodusse antud ja lapsed käivad korralikult koolis. Täiuslikku korda ja puhtust paljude lastega peres saavutada on nagunii võimatu. Eks sotsiaaltöötajad ju näevad , kas lapsed hooletusse pole jäetud.

Emmeliina ütles ...

kena, et sul aega oli. Lugesin jah eile ÕL lugu kaheksa lapselisest perest, kes ei suutnud tasuda lasteaiamaksu, sest koolitoetuse maksmine lõpetati??
hiljem üks kommenteerija mainis, et pere elabki ainult lastetoetustest ja isadest pole juttugi. Ja kuna mul see teema ootab kinnist blogi, siis kirjutasin vähemalt ühe emotsiooni endast välja.
Viimasel ajal ajab harja punaseks just see maksumaksjate sünnitamisele rõhumine. See asi väga kahtlane, sest mitmed suurperede täiskasvanud lapsed (mul näiteid küll) kolivad välismaale ja on sinna jäänud.

Üleliia muretsevad just vastutustundlikud, ma arvan. Ja tükati on sellest kahju, et nii mõnedki peavad just töökoha kaotamise hirmus teisest või kolmandast loobuma.

HelveL ütles ...

minul endal on kaks last.
ja nendegi kasvatamine oli ja on paras pähkel pureda.

mõtlen, et paljulapselises peres saavad lapsed eluteele kaasa ka väärtusi, mida ühe-kahe lapsega peres võimalik pole.
üksteisega arvestamine ja hoolitsemine ning hooliv suhtumine kaaskodanikku peaks sellistest peredest küll kindlalt kaasa tulema.

pereema peaks saama kindlasti tasustatud palgaga, olen samuti selle poolt.

helle ütles ...

Nagu ikka, oled sa väga sisukas ja põhjalik.
Oma ameti tõttu olen kokku puutunud kõikide nende peretüüpidega.
Ühe paljulapselise pere viimast last õpetan praegu.Tegelikult polegi nii väga suur pere. Lugesin just näppudel kokku - 5 sain. Vanemad lapsed on juba iseseisvunud ja tulevad vist toime. Siin peaks ütlema - vaatamata kõigele. Ema ei ole joodik, aga tööd ta küll teha ei taha. Algul, kui oli lapsi rohkem kodus, siis veel võis aru saada, kuigi ...pesu ta ei pesnud, kodu ei koristanud. Lapsed haisesid mustusest. Minu eelmises klassis oli üks tema poisslaps, kes haises nii koledal kombel kuse järele, et lapsed hoidsid nina kinni ja tegid ka südatalvel aknad pärani lahti. Mina ei saanud ju nina kinni hoida. Rääkisin emaga, ema ütles, et poisil on jah see viga, et teeb öösel alla. Laps langes 11. klassist välja, sest ei tahtnud enam koolis käia. Viimane tüdruk( minu klassis praegu) on kena laps, aga keegi temaga ei sõbrusta, sest ta...haiseb. Emale võid otse või vihjamisi öelda, mingit kasu pole. On lihtsalt must ja laisk ema.
Minuga ühes majas elab 2 paljulapselist peret. Nüüdseks on kõik lapsed koolist läbi ja õpivad-töötavad. Ühes peres oli 8 ja teises 7 last.
Emad-isad on tublid, kodus kord. Nii et saab küll, kui tahad!
Ega ma pole ka õige inimene kellegi laste arvu üle otsustama, aga tihtipeale kipub küll nii olema: palju lapsi = vähe mõistust, vastutust.
Muidugi ei tohiks riik jätta lapsi hätta, aga vanemate kasvatamisega on küll hiljaks jäädud.
Mina ise kasvasin 5lapselises peres, ema oli kodune, kuni kõige noorem laps läks kooli. Vanaema ka aitas, aga puudust nägime küll. 4 last said kõrghariduse, väärtusi kasvatati kodus.
Hauapõhja olen tänulik oma vanematele.

helle ütles ...

Lisaks eelmisele kommentaarile.
Selles peres, kellest pikemalt rääkisin, on ikka 6 last. Koolis käib veel üks poiss (algul ei tulnud meelde, sest ei õpeta), kellega on omamoodi probleeme. Kuna teda tõrjutakse samadel põhjustel, mis teis), siis tal on tekkinud psüühilisi probleeme. Ta on kooli toonud noa ja ähvardanud sellega.
Kõik selle pere lapsed on musikaalsed, see viimane poiss laulab ilusti, on isegi konkurssidel käinud. Iga kord muretseb lauluõpetaja talle puhtad riided selga ja võtab kui oma last. Kui ta kooli ees laulab, siis plaksutatakse eriti valjult. Mina tunnetan siin ka mingit naeruvääristamise püüdu teiste laste poolt.(lapsed on julmad, jah)
Ema aga luuletab kohalikus lehes, mängib näitemängus, käib raamatukogus lugemas. Selline kultuurihuviline. Isa (armeenlane vist) tapeti mõned aastad tagasi, aga isast üldse suurt tolku polnud, käis kodus ainult lapsi tegemas. Nüüd on emal juba ei tea mitmes mees.
Ma ei ütleks, et ema oma lastest ei hooliks, aga ta lihtsalt ei suuda või ei oska või ei taha midagi parandada.
Kaks vanemat last käisid valla rahadega Soomes ametit õppimas, need on küll päästetud, nad on puhtad ja kenad. Ma ei tundnud äragi, kui nägin.
selline lugu siis elust enesest.

Emmeliina ütles ...

ootasin, Helle sinu kommentaari ja nüüd mul hea meel. Oled ju sina oma paljude tööaastate jooksul kahe riigikorraga ja erinevate peremudelitega kõige rohkem kokku puutunud. Sellepärast on need näited elust enesest väga harivad.

Olen mõelnud just nende laste andekuse arendamajätmise peale. hea, kui kool selle enda kanda võtab.

Minu meelest on puhtus ja endast lugupidamine seotud.
Kuna olin nõuka ajal seitse aastat alevis lasteaiakasvataja, siis mäletan, et meil oli õnneks ainult paar last, keda esmaspäeva hommikuti puhtaks pesta tuli. Aga nüüd ütlevad kasvatajad, et sellest ajast kui soe vesi kortermajadest ära võeti on neid lapsi hulgem.

See teie kandi luuletav pereema on küll nähtus inimeste paljususest. Ise pole sellist kohanud.

Emmeliina ütles ...

no nii, jälle uudistes ja lehes uus perekond, uued lood ja uued mudelid.
Ütelge siis, kui palju peab omavalitsustel olema vahendeid, et kõiki neid lapsi täisväärtuslikeks maksumaksjateks koolitada.

Meie vallas on palju kaasa aidanud Soome Rahu sõna kogudus. ja nüüd (üllatus üllatus) läks pereema koos noorima lapsega hoopis Soome elama - tööle. Niipalju siis maksumaksjatest.

blogger annig ütles ...

Vat see oli hea artikkel! Paljulapselistest peredest on tihti väga palju halba arvatud, et nad on veidi metsa poole ja asotsiaalsed. Kahjuks jah, leidub siiski süüdimatuid ja lolle vanemaid, kes absoluutselt ei mõtle. Ei mõtle sellele, kas nad suudavad oma lapsed ka üles kasvatada ja koolitada. Et lastest tuleksid ikkagi korralikud inimesed, kes oskavad armastada nii ennast kui ka teisi enda ümber, oskaksid teistega arvestada. Paljulapselistes peredes saadakse sellega hakkama küll. Kuid jah, kahju on sellistest lastest, kellel pole inimväärset elu. Mis elu see on, kui vanemad on tööta, pole söögirahagi! Kui pole riideidki selga panna ja koolis narritakse?!
Õnneks on ka häid peresid. Ühe hea pere kohta lugesin maikuu Nipiraamatust, kus kuue lapse ema annab head nõu, kuidas raskel ajal toime tulla. Positiivse ellusuhtumisega naine, kes ei oota võõrast abi ja ei virise ka. Elavad maal, kasvatavad aed-köögi ja puuvilju ning marju. Lapsed löövad kodutöödes kaasa. Käiakse metsas marjul, et nii enda tarbeks korjata kui ka lisa teenida. Kodus küpsetatakse saiakesi, torte, kooke ja kringleid, tehakse hoidiseid, hakkliha jms. Ja tullaksegi toime!

Emmeliina ütles ...

näed kui tore, et veel keegi oma arvamust avaldamas mulle nii tundliku teema kohta.

Ka mina arvan, et Eestimaa suurpere peaks elama maal oma majas, mitte virelema linnas mõnes toas. Ema peaks olema keskmisest võimekam ja terve ellusuhtumisega ja isa igati lastele eeskujuks. Ideaalis tuleb mul meelde filmi "Nukitsamees" suur pere, kus isegi natuke juba vanadusest nõdra vanaisa jaokski oli koht ja tegevus leitud.
Liiga palju idealiseeritakse näilist: kas iluasjad kummutil on ikka täpselt rivis.

blogger annig ütles ...

Tänan hea vastuse eest! Mul endal veel lapsi ei ole, aga kes teab, ehk kunagi saab emaroll ka minule osaks. Noh, kui ka ei saa, läheb elu sellegipoolest edasi. Ent lastetutesse inimestesse, eriti naistesse suhtutakse väga halvasti. Umbes nii, et olete aga muidusööjad, meie lapsed peavad teile tulevikus pensioni teenima. Iroonia on see, et unustatakse ära tõsiasi, kustkohast tulevad neile lastetoetused ja vanemahüvitis. Ikka maksumaksjate, sh. ka lastetute laekunud maksudest!
Kuid kommentaare delfi või õhtulehe artiklitele on erisuguseid- on neid, kes parastavad, on neid kes kiidavad, et jah, maa tuleb täita lastega, lapsed on meie tulevik! Kuid mis tulevik saab lapsel, kellel ei ole õiget lapsepõlve?! Kelle pere vireleb, ema ja isa on tööta, nad ei kavatsegi tööle minna? Meie sots.süsteem on ka mäda, sest abivajajale tuleb anda õng, mitte kala. Kurb on tõdeda, kui laps peab tühja kõhtu kannatama ning musti riideid kandma, taluma mõnitamist ja narrimist koolis, kuna ema lihtsalt on laisk! Siin ju üks kommenteerija kirjutas juhtumeid elust endast. Kui laps ei oska puhtust pidada, on süüdi ema, kes ei õpeta. Võid olla vaene, aga puhas peaksid siiski olema. Niipalju sul siiski pesemisvõimalusi kodus on.

joanamari ütles ...

kui olin noor ja terve olin uhke, et mul on palju lapsi
läksid aastad kadus ka uhkus
võõrastele inimestele ma naljalt ei rääkinud palju lapsi mul on
kui selle numbri välja ütlesin, siis tihti seltskond jooksis ära laiali
kord kui suures linnas ootasime linnaliinibussi
ründas meid verbaalselt üks vanaproua
pilkudega olime juba peaaegu harjunud
nüüd on uhkus tagasi
olen peaaegu toime tulnud
on olnud igasuguseid aegu
pesamuna veel põhikoolist ja keskkoolist läbi aidata
siis võin öelda et mu elutöö tehtud on
kui kolisin 23 aasta eest Setumaale
polnud mul korteris algul sooja vett ega vannitubagi
tassisin igal õhtul ämbritega sooja vee
mille olin eelnevalt puupliidil soojendanud lastetuppa
kallasin plastmassvanni ja pesin siis lapsed puhtaks
kui lapsed pestud , pesin samas vees ka nende päevased riided
kui vannitoa saime olime seitsmendas taevas
igal õhtul oli rituaal, pesema, pidžaamad selga
voodisse raamatu või jutu või lauluga
kui lapsed voodis olid siis tihti pesin köögis nõusid
ise unelaule üürates, et magamistuppa kostaks
tuli kroon, kadusid töökohad ja oli hirmus kitsas
õmblesin öösiti kui lapsed magasid külale kartuli ja liha eest
raha rahval eriti maksta ei olnud
sain tööle ostsime pruugitud automaatpesumasina
sain lahti lõpuks lahti sest orjusest
et igal laupäeval ja pühapäeval seisin hommikust õhtuni esikus
ja tõstsin pesu ühest veest teise
pesin ja loputasin ja nädala aega kuivatasin ja laupäeval alustasin otsast
esmaspäeval tööle minnes olin surmani väsinud
ja kui need riided veel hästi puhtaks ei saanud, meie õudse roostese veega
siis oli hea õpetajatel seljataga tõmmata et mu lastel pole puhtaid riideid
mõned asjad ehk nägid kehvad välja, korduvast pesemisest
aga mu lapsed EI HAISENUD KUNAGI
minu lapsi tõrjuti mitte selle pärast et nad oleksid haisenud
või räpased olnud
minu laste pidulikud riided olid alati just viimase peal
kenad rahvariided või oma õmmeldud kenad rõivad
enamasti tõrjuti mu lapsi, et olin teistmoodi kui teised ja sellepärast, et ma ei olnud kohalik
rebisin end sest külast lahti
nüüdseks on sirgunud noormehed ja neiud, kes iga päev vahetavad riideid
ilma et ma peaks neile seda ütlema,
kellel on hea maitse ja kes oskavad käituda kui mina juures olen
seda ma ei tea mis nad siis teevad kui mind kuulmas nägemas pole
nüüd on ka sirgumas juba lapselapsed
nüüd kui lapsed suuremad, kord kui 7 lapsega hüppasime linna liinibussi, siis rünnata meid keegi enam ei julenud, viltu vaatamisest rääkimata
noormeestest on sirgunud jõulised mehed ja tütarlastest kaunid neiud

joanamari ütles ...

ning kasulapski on juba kena preili
kui lapsed väikesed olid ja ma tihti nendega suures linnas massaažis käisin ja pidin ka liinibussidega seiklema
oh neid põlglikke pilke
lapsed ei olnud ju viletsalt riides ega kasvatamatud, linna läksime alati oma paremate riietega
vaid neid lapsi oli palju mõne meelest
kui oma neljandat last ootasin, võtsin end arvele linnas ja kui kord suure kõhuga külatänavale läksin
sain ämmaemanda käest sõimata, et kas ma olen hulluks läinud
nüüd kui lapsed suured ja mina ise vanaema ja sünnitamiseast väljas
tullakse mulle ütlema, et vaadati mind, et kui noor olin ja lapsed väikesed
et oi kui ilus noor naine ja kui kenad viisakad ja puhtad lapsed
siis oli vaja seda toetust
nüüd on ka hea kuulda
aga jube raske oli toime tulla
ühiskonna surve ja inimeste viltu vaatamiste ja ütlemistega
olen kuulnud kui keegi rääkis ühe teise paljulapselise ema kohta
et ta on suure sünnitamisega osa oma mõistusest kaotanud
!?
pole seda meelt, et peakski paljunema vastutustundetult
ja hiljem vaatama kuidas mugavalt ära elada
te võite rääkida et on ju tabletid ja spiraalid ja kondoomid
aga pereplaneerimise poliitika seisneb küll tohutul tervise rikkumisel
paljud tervise hädad kaasnevad just nende rasedusvastaste vahenditega
hormonaalsed häired, maksapuudulikkus, kasvajad…
abordist rääkimata
tagantjärgi mõtlen, et kui oleks kõigil lastel sündida lasknud, kes oleks tahtnud sündida
oleks mu pooled tervise hädad ehk olemata!?
ja viljakas aeg saab ka ükskord ju otsa
sest alustasin seda lapse tegemist üsna hilja
mu üks tütardest ütleb, et paljulapselisest perest pärit inimesed on palju paremad inimesed
kui oleks palgad normaalsed, poleks ma silmagi pilgutanud ja poleks pingutanud peale neljandat last kasutada igasuguseid variante raseduse ära hoidmiseks
minu lastel ei ole minu poolselt ühtki tädi ega onu
olin üksik laps
kui elukeerdkäigud mind pillutasid polnud kedagi, kes oleks nõu või jõuga aidanud
mu omad lapsed on siiani ikka üksteisel toeks olnud ja oma õdede lastele
muidugi oleks hea kui paljulapseline ema saaks emapalka
aga kus see mõõdupuu on kes on hea ema!?
Mina küll ei ole
Kuigi püüdsin kõigest väest
Olen teinud tohutult vigu
Üks kõige suurem viga oli see, et Setumaale kolisin ja lasin kohalikel ennast ja oma lapsi ahistada ja põlata
Terve põlvkond kasvas selle ajaga üles enne kui sealt välja rabelesin
Läks tükk aega enne kui sain aru miks peab oma isiklikes andmetes setumaad häbenema
Minu noorus ja tervis jäi sinna
Ja mille nimel?!
Lapsed ei saanud muusikat õppida ega midagi muud näha kui tigedaid setusid ja õpetajaid, kes pidasid end teistest inimestest paremateks

joanamari ütles ...

Isegi end torust alla joonud joodikust paljulapseline ema arvas, et ta on minust parem, sest ta oli sünnipärane setu
Just paljulapseliste perede lapsed olid need, keda pidin lasteaias hommikuti vannitoas rookima, enne kui sain neid teiste laste juurde lubada
Siis sain aru küll miks paljude lastega tänavale minnes mind kõõrdi vaadati, et näe üks SELLINE jälle, et kui pole joodik siis on mingi imelik, katoliiklane või muidu loll
Üks setu naine ütles, et peale sõda ei juletud rohkem sünnitada kui üks või kaks last, et mine sa tea mis juhtuda võib et kui ajalugu kordub ei saa paljude lastega hakkama
Ma ka luuletan vahel, olemegi selle lohaka emaga ühes pajas?!
Kui haigeks jäin ei suutnud tihti vaadata järele millega lapsed kooli läksid
Mõnikord juhtus, et need asjad mis valmis olin pannud kooli minekuks, neile miskipärast ei sobinud, valiti teised ja siis võis osutuda valik kehvaks
Sest mul oli ikka palju selliseid riideid millega kodust välja minna ei oleks sobinud
Siis üks õpetaja noomis mind et ta sugugi ei tahaks panna mind joodikutega ühe rea peale aga vist peaks?!
Üks haigus kõik kas alkoholism või muu haigus
Mõlemad teevad vahel teovõimetuks
Kes aitas
Vald ei aidanud
Ükskord tahtsin oma palgast avansi küsida et osta gaasi et lastele süüa teha
Puud ja gaas olid otsas ja olin palju sinisel lehel olnud, sissetulek oli ahtaks jäänud
Ei antud
Ise aitasin ennast
Kuidas oskasin
Käsin psühholoogi juures ja püüdsin õppida elama selle naisega, kes minust oli saanud haiguse tagajärjel
Keegi ei andnud ei raha ega tarkust
Muudkui aga ise
Allakusejatele saab ITAKist osta soodustusega mähkmeid
Kui perearst saatekirja kirjutab
Laps ei pea kusiste riietega kooli minema
Viskab hommikul mähkme ära paneb puhtad riided selga ja päeval nad ju alla enamasti ei tee
Ja kui ka päeval juhtub on sellekski omad mähkmed mida teised ei märkagi et on riiete all
Paljud ei tea oma võimalusi
Mina ka ei teadnud, enne kui üks puudega lapse lapsevanem mulle ütles et nii saab
Õpetajad ka võiksid teada kuidas oma lapsi ja nende vanemaid aidata
Mitte ainult sarjata
Mina arvan et neli last on paras
Et õel on õde ja vennal vend
Paljud leiavad et olen hull
Minul ei olnud õdesid ja vendi ja olen oma lastele ikka öelnud kui sõnelemist omavahel on tulnud , et kes teid ikka aitab ja toetab kui mitte õde või vend
Et selleks neid ongi nii palju et neil oleks keegi
Veri on ikka paksem kui vesi
Ma ei kahetse et mul on 4 last
Olen seda alati soovinud
Oleks olnud tervist ja suuremad sisse tulekud, oleks neid olnud topelt niipalju
Küsite kas olen hull!?
Ehk olengi

joanamari ütles ...

Siin ennast täis ja enesekeskses maailmas ongi rohkem vaja teistega arvestavaid , sõbralikke töökaid ja tublisid inimesi
Küsisin oma laste käest, et kas nad on millestki väga olulisest ilma jäänud, nad ütlesid et ehk muusikaõpingutest aga muud asjad olid olnud väga vahvad
Iseõmmeldud riided, pinalid, sussikotid, mänguasjad…

Kahju ainult, et silma ning kõrva jäävad need pered, kes toime ei tule ja ei tahagi toime tulla
See on ikka eestlase komme, et kus viga näeb laita, seal laidab ja kiitus on seevastu väga raske välja tulema

Emmeliina ütles ...

Kulla Joanamari. Mul veidi arvutamine sassis. Räägid siin oma neljast lasest, aga siis sõnad, et bussile minnes oli lapsi seitse. kas sa tõesti võtsid peale oma laste veel kolm kasulast?

Ja veel üks tähelepanek: kogu sinu jutust kõlab, et sina tegid, sina õmblesid, sina tassisid vett, sina käisid tööl... Loodan, et see pole oma nina toppimine, aga ikkagi tekkib küsimus laste isa ja tema rolli kohta rohkelapselises peres.

Ka mina ja mu mees leiame, et neli last oli jõukohase piiri ülemine tipp. Rohkematele ei oleks lihtsalt suutnud tasulist huviharidust (majandus, kunst, pilliõpe) võimaldada.

joanamari ütles ...

4 last+ 1 kasulaps +2 lapselast=7?
mees elas eemal
oma emaga
käis külas nädalavahetustel
nüüd on teda rohkem kodus kui ühte linna kolisime

Emmeliina ütles ...

No nädsasiis. Joanamarile käis nelja lapse majanduslik kindlustatus ilma riigipoolse toetuseta üle jõu ja vaatamata toetustele pidid lapsed solgist tehtud pannkooke sööma. Ometi võeti peresse veel kasulaps. Samuti ei saa aru pereisa kaugelelamise mõttest-rollist.
sellistes oludes elamine ei kohutanud tütreid sünnitamast. vaevalt et nad tegid seda emapalga pärast vaid armastusest ja soovist, et nende lapsed kasvaksid kergemates oludes.

maailma paljusus jõuabki meieni läbi blogiruumi. ja see on hea.

joanamari ütles ...

Ju ma siis sain kenasti hakkama, et lapsed arugi ei saanud, et kui raske mul oli
Noorem tütar arvas, et nii peabki olema, et kõik asjad tuleb ise teha ja tema meelest oli see vahva, et tal oli täpilise kandiga krõpsudega pinal ja isa ehitatud äratuskell ja käekell
Vanem tütar sünnitas siis, kui emapalka veel polnudki
ja noorem siis kui see alles tuli, aga mõlemad käisid suure kõhuga viimases keskkooli klassis
Nüüd on keskkoolid lõpetatud ja ühel magistratuuris õppimine pooleli
Minu laste isa ei saanud oma emast ja õest vabaks enne, kui ise väga haigeks jäi ja kui testamenti kirjutama hakkas siis lasti vabaks
Aga ta kipub sinna ema juurde ikka ööseks jääma kuigi nüüd harvem
See on hoiatus kõikidele poegade emadele, laske oma lapsed lahti, ärge püüdke nende eest elada ja üks põhjus on ka see, et mehed tükivad ennast surnuks jooma ja naised peavad poegi üksi kasvatama, nii jäävadki pojad emade külge
Eks mul endalgi on üsna raske aru saada, et mu 20 aastane poeg peab saama iseseisvalt hakkama;)
Aga kui üle 40 aastane mees ikka emaga elab on ikka jama küll
Tegelikult on mu mees linna parim meister, kuldsete kätega mees, lahe ja vahva mees, muidu ma temaga 23 aastat poleks koos
Meil kõigil on omad vead, keegi meist pole ingel
ja kõik mis ei tapa teeb tugevaks
Inimene on juba selline elukas, et kui probleeme ei ole, ta endale nad siis otsib
Eks ma ole ise ka süüdi, et ei osanud omal ajal leida endale kohe elamist mehega samas linnas või olla oma suhtlemises resoluutsem, parem hilja kui mitte kunagi
Aega tagasi ei keera, aga saadud õppetunnid kuluvad vaid marjaks ära, et ise teiste vigu ei teeks jne
Mõni võib öelda et maa on üle rahavastatud, aga mina ütlen et peres peab olema vähemalt 4 last
Kui palgad oleksid normaalsed, poleks see üldse mingi paljulapseline pere
Praegu kui on koju jäänud vaid üks teismeline, on psüühiliselt palju raskem toime tulla kui kõik kodus olid
Ja majanduslikult ka, mida suuremad lapsed , seda suuremad vajadused, eriti kui kõik õpivad
Aga iga asi on millekski hea ja kui kohe sellest aru ei saa, tean et see teadmine tuleb hiljem;)

blogger annig ütles ...

Küsiksin siinkohal väga radikaalse küsimuse, kas need naised, kellel on 2-3 last, on vähem väärtuslikumad ja halvemad emad? Emad, kellel on ainult 1 laps, ei kõlba üldse mitte kusagile?! Ma ei ole sellega nõus!!!! Tean ühte toredat kurti naist, kellel katkes õige mitu rasedust ja lõpuks sündiski kauaoodatud tütreke. Kuigi tema ja ta abikaasa mõlemad on kurdid, on tütar kuulja ja ta on väga tore naine. Ta on paljudele kurtidele viipekeele tõlgiks, ta töötab õpetajana kurtide koolis. Kuuljal tütrel on nüüd endal kaks tütart, üks neist on kuulja, teine nürmik. Nii, et ärge materdage midagi.
Paljud paljulapselised emad mõnitavad neid naisi, kellel on lapsi vähem. Mille eest? Kas selle eest, et nad on teinud teadliku otsuse muretseda kaks last, sest rohkemat nad lubada ei suuda. Mõnedel naistel on ainult üks laps, sest tervis ei luba rohkem sünnitada. Diabeetik ei saa seitset last ilmale tuua, saage ka sellest aru. Iga naine otsustab ise, kui palju lapsi ta ilmale toob, sest muretseda on neid lihtne, aga kasvatada ja koolitada neid nii lihtne küll ei ole.
Kõige enam ajabki närvi see nn. siginaatorite kangelaseks tegemine. Miks? Miks ei räägita normaalsetest paljulapselistest peredest, kus on olemas nii ema kui ka isa, kus perel on korralik elamine ja majapidamine, kus pere oskab säästlikult toime tulla ja nad jagavad ka teistele häid kogemusi? Miks neist ei räägita? Iga teine artikkel meedias on stiilis- 2-toaline korter ja kümme last, no meil kitsas, linn ei anna suuremat elamist, mis me teha saame, et lapsi sünnib jms. jms.

joanamari ütles ...

Blogger kirjutas-Küsiksin siinkohal väga radikaalse küsimuse, kas need naised, kellel on 2-3 last, on vähem väärtuslikumad ja halvemad emad? Emad, kellel on ainult 1 laps, ei kõlba üldse mitte kusagile?! Ma ei ole sellega nõus!!!! .-Minagi pole sellega nõus
Minu ema ei saanudki rohkem lapsi peale mind ja minagi oleks peaaegu jäänudki lastetuks
Jutt, et neid muretseda on lihtne on ka jama!!!
Mõnel on lihtne mõnel mitte
Kõik on suhteline
Mina ei halvusta sugugi kedagi ega ülista siginaatoreid, ega materda kedagi
Küsimas oli kui palju oleks siis paras
Minu jaoks on 4 paras, aga kellegi teise jaoks ainult üks
Blogger kirjutas-Paljud paljulapselised emad mõnitavad neid naisi, kellel on lapsi vähem-mina pole selliseid kohanaud
Normaalsetest peredest ei saagi ajakirjanduses rääkida, ikka keegi leiab siis sopaga loopida ja vigu leida
Ajakirjandusse sattumine on juba paras katastroof, rahvas lihtsalt lintšib neid ära, kellest kirjutatakse
Ja paljulapselisest perest, kes elab 2 –toalises korteris tulebki kirjutada, ehk keegi leiab siis võimaluse neile lahendust pakkuda
Mina pole ka seda meelt, et need peresid tuleks koguaeg poputada , aga mõnikord võiks ikka aidata küll
Minu vallas anti hiljuti paljulapselisele perele, kus ema haige ja mees töötu, valla poolt korter ja nad läksid telesse kaebama, et vald ei osta neile mööblit
See on juba liig
Mina olin ka väga haige ja peale operatsiooni hästi nõrk mõne aasta eest, kui valla sotsnõunikku palusin, et nad mu hooldajale veidi raha juurde maksaks, sest see raha mis nad maksid oli lausa mõnitamine ööpäeva ringse hooldamise eest 200 krooni, kukkus sots.töötaja hoopis mu hooldajaga pragama , et ma polevat taga rahul, asjasse süvenemata
Ma ei helistanud telesse, et mind on hooletusse jäetud, vald mind ei mõista, keegi minust ei hooli, tuba on külm, keegi ei küta ega too puid ega too mulle süüa või juua
Helistasin naabrimehele ja palusin, et see aitaks mul ahjupuud tuua , ahju panna, et põlema saan ma juba ise, kui ta mind voodist välja aitab
Naabrimutid jooksid kohe kuuri vahtima mis mehega ma käsikäes kuuri jalutasin;)
Samas rääkisid, et olen nii kõhnaks jäänud, et ju mul on vähk, aga keegi ei tulnud küsima, et kas mul miskit vaja või abi tarvis on
Ellu jäin ja ei mõnita kedagi
Igaüks elab nii nagu oskab
Helistasin peal oppi haige ja nõrk olles oma pearaamatupidajale, kes kõrval majas elas, et ta võtaks mu palgast maha veidi avansi ja ostaks mulle ka veidi süüa kui pärast tööd endale poest miskit ostma läheb
Ja ta ei öelnud ära
Need olid väikesed teened , aga siiani on need head inimesed meeles
Eks ma siis olin süüdi, et polnud suutnud leida endale meest, kes minu eest oleks tahtnud hoolitseda ja normaalset peret luua
Ja sigida oli niiväga vaja?! 
Keegi ei tea, kuidas teiste elud on ja kujunevad, aga kohtumõistjad on kõik meistrid
Millised on normaalsed pered ja mis on norm?!
Minu peres kasvab 2 lapselast kellel pole nendega kooselavat isa
Mis me nüüd siis teeme, et neil isa ei ole, kuhu me nüüd jookseme oma suure süü koormaga et kooselud ebaõnnestusid?!
Samas on meil vanaisast saanud tubli ja stabiilne pereisa, kes on poistele hästi oluline lähedane inimene, kellega koos mängida , asju arutada ja meisterdada või lihtsalt mõnusalt koos olla
Ei saa nii võtta, et nüüd on midagi totaalselt lahti, et lapsed kasvavad peres, kus isa asemel on üks vanaisa ning emale lisanduvad veel tädid, onud
On hea, kui su lastel on tädid- onud, aga kui ei ole siis pole ju miskit teha
Igal asjal on mitu külge

Emmeliina ütles ...

blogger, hea. Kui lugu pealehelt ära läks, siis ma ei märganudki, et kommentaare juurde tulnud.

proovin sinu mõtteid jagada ja kaaluda.
ka mina olen aru saanud, et paljulapselised õigustavad oma toimetulematust sageli väikeste perede halvustamisega.
esimene ja kõige tähtsam alusmüür on majanduslik toimetulek. See ei olene mitte ainult rahakoti paksusest, vaid tasakaalus eelarvest.

perekond peaks koosnema minu arvates kahest lapsevanemast, kes laste arvu kokku lepivad. targad naised hoiavad siiski asja enda kontrolli all. Naine peab olema valmis lapsega (lastega) üksi jääma, sest emad pole poegadele vastutuse võtmist õpetanud. Hull on, kui vastutuseta on mõlemad, nii mees kui naine.

Nii sõltub tegelikult majanduslik peremudel raha teenivate inimeste ja laste arvust. üksikema ühe laspega on sama, mis kaks vanemat kahe lapsega. Kolme lapsega kaks vanemat on juba 1,5. Jne. Keerulisemaks läheb asi, kui naisel lapsed järjest ja tööle minek st. raha teenimine pole võimalik. Sellepärast ongi vanemahüvitus nagu naise töötasu. Aga ainult selle piirini, et naine ikka hiljem jälle tööle naaseb. Muidu tuleb tühi majja. Üle nelja väikelapse ongi juba tööl käimine mõeldamatu ja ema peaks riigilt saama miinimumpalga emaks olemise eest. Minu peremudelisse kuulub isa, kes peab suurema laste arvu korral teenima keskmisest suuremat töötasu.

Vaat nüüd tuleb mängu tõesti see, mille pärast minugi süda valutab: mida rohkelpselisem pere, seda madalam vanemate haridustase ja tööhõive. Joanamari, ära võta isiklikult, see on statistika. Ja veel ütleb statistika, et lapsed on eri isadega, mis teeb peremudeli laiemaks. tihti veel minu, sinu ja meie lapsed. Nii nõuab majandamine nendes oludes saalomoni tarkust, millega sünnitamisest ja üha halvenevast tervisest vaevatud emad toime ei tule. Nüüd tulekski mängu tugiisikud, kes oma töös lähtuvad eelkõige laste huvidest.

Emmeliina ütles ...

Joanamari, oled ise ilusasti küsimusi küsinud ja nendele ka vastanud. Sinu halvenev tervis oli muidugi märk, et üksi tõeti ei saa ja kristlasena tead ja abieluvannet: nii heas, kui halvas. Ilmselt sinu laste isa ei teadnud, nagu sa ise ka aru said.

Aga vaat nende ilma isata kasvavate laste peremustritega ma üldjoontes nõus ei saa olla. Mõtlen alati, et naised sünnitavad väga isekalt küsimata lastelt, kas nad ikka tahavad ilma isata suureks kasvada.

Kui teie vanaisa on nii võimekas, et võimaldab peale oma laste suureks kasvatada lapselapsed ja hoolitseda haige naise eest? Aga kui tema ka väsib, vanus pole enam see? Vot sellised mõtted tekkisid sinu lugu lugedes. Nüüd on muidugi juba ni nagu sa ütled, et nii lapsed kui lapselapsed lihtsalt tuleb üles kasvatada.

Minul näiteks enam sellist tervist ja jaksu pole ja mu mehel ka. sellepärast peavad meie lapsed võtma ise vastutuse ja on seda ka teinud. Rääkisin siin nüüd rohkem rahalisest poolest, aga see pole veel kõik, et kasvaksid täisväärtuslikud inimesed.