Reede, 7. november 2008

Minu pisikesed Mudelid


Issand, mis ma olen teinud!
Ma olen oma pojad õnnetuks teinud, sest nad kasutavad oma naiste võrdlust minuga. Õnneks on teema ainult üks - poodlemine. Aga see-eest igapäevane-vältimatu-möödapääsmatu- eluks vajalik tegevus.

Dialoog näeks välja umbes niimoodi:
-palju maksis?-
-maitea?-
-?-
-no väga palju mitte -
- see pole ju number-
ja nii edasi

või järgmine:
-lähme poodi-
-milleks?-
-no vaatame niisama-
-???-
tulemus:
niisama vaatamisest tekkis rahakotti 300 eegune auk

imestus:
-tead ema, naised ostavad asju, mida neil vaja pole-
- ära siin imesta midagi, ma ise ostsin teie isale kahekümnendaks sünnipäevaks nahkalbumi, kuna mulle meeldis selle kaane kujundus(mis sest, et see maksis veerand minu kuu palka)
ja endale ostsin roosas kleidis karbinuku, sest see oli ilus kui muinasjutt -

Poleks kunagi arvanud, et pojad minu kõrval lahtiste silmade ja kõrvadega käivad ja minu käitumise talletavad. Oi-oi-oi, tunnen nende kaasadele kaasa. Emotsiooniostude ostmiseks peavad nad salarahatasku rinnahoidja sisse õmblema ja selle raha ka üksinda teenima.

Sest - tark naine veedab aega
raamatukogus,
looduses,
loengutel,
klassikalise või pärimusmuusika kontserditel,
teatrites,
surnuaial,
ujulas,
sõbrannatamas,

AINULT MITTE POODIDES!

Lubatud on antikvariaadid, raamatupoed, vanakraamipoed ja valikuga secondhändid.

Päästke minu hing, mina pole neile seda õpetanud, olen lihtsalt sunnitud olnud niimoodi elama kuni see naha külge kasvas. See elamise viis

7 kommentaari:

Eve Piibeleht ütles ...

Igatahes õnnitlused õige mõtlemisega poegade puhul :). Ja küll iga pada oma õige kaane leiab, nagu vanarahvas teab :)

Bianka ütles ...

Poegadele on hea ema (nagu sina!) maailma esimene naine ja siin ei ole kahtlustki, et kõiki hiljem tema ellu saabuvaid naisi mõõdetakse sama mõõdupuuga. Milleski vea teinud ema puhul proovitakse leida teistsuguse suhtumisega naist. Ah, aga mis mina emadest-poegadest tean! Sinu pojad on esiteks saanud saatuselt endale sellise ema, keda tasubki eeskujuks võtta ja teiseks on nad saanud kaasa mõtlemis-ja tundmisoskused selleltsamalt emalt, et nad ei asu oma elu sinu pealt maha kopeerima. Nii et KÕIK ON TÄPSELT NII KUIS PEAB!

helle ütles ...

Ei tunne kahjuks su poegi, aga see, kuidas Sa neist kirjutad, nimetades sünni järjekorranumbriga, on väga armas.
Ja neli poega on ka midagi nii ägedat, et ...kadedaks teeb!

Emmeliina ütles ...

Aitäh kallid blogiteelised. Isegi piinlik hakkab sellist kiitust lugedes ja tekib tahtmine peeglisse vaadata: kas see olen ikka mina?

Aga nendest kirjutada mulle meeldib, kuigi vahest tundub, et hakkan seda teravust kaotama ja takerdun liialt mälestustesse. Emade värk.

Anonüümne ütles ...

KAS EMMELIINA ON TALVEUNNE JÄÄNUD; ET EI RÕÕMUSTA JUHUSLIKKE MÖÖDAKÄIJAID ENAM OMA SÜDAMLIKE LUGUDEGA?
IGAKS JUHUKS SOOVIN TERVIST JA ELURÕÕMU!

tegelinski ütles ...

Käin minagi piilumas. Kiired ajad? Segased ajad?

Emmeliina ütles ...

Tere Anonüüm, kena et meeles pead.Oli nii talve ja und, kuid tegelikult tegelen selle bloginduse mõtestatud osaga ja lõin vanaema Nete mälestuste blogi. Kuna olen aru saanud, et uue kuu ilmudes vana kuu sisukord kustub, kuid sisu ja kord on mulle väga vajalikud, siis kasutasin nippi ja tegin kiirelt mõned tühjad pealkirjad.

Tegelinski, mõneti sul õiguski.