Esmaspäevane Võsu

 Ma ei tea mida teie teete nende ilmadega. Mõtlen teid, kes te enam tööl ei käi. ja mõtlen teid, kellel pole maja ega aiamaad. Kes elavad korteris. 

Kas ärkate mõttega, et nüüd koristaks. Vaesekesed. Seda saate teha terve sombuse sügise ja takkapihta talve ja lödise kevade ja külmadel vihmastel suveilmadel.

Mina igatahes sõidan randa. Ega see ei peaks alati "kaelani vette" tähendama. Aitab, kui jalutada liival ja vees, aitab, kui kõndida metsa alla, imetleda seeni ja kanarbikku ja hingata-hingata.

Tühja sellest pikast bussisõidust. Minule on see ka huvitav. Peamiselt kohtan kottidega maalasi, sest olude sunnil peavad  nad hommikul näiteks Vihulast sõitma Rakveresse ja kolme tunni pärast tagasi. 

Kui ka mõnes alevikus (Võsu, Käsmu) on pood on sealsed hinnad kõrgemad ja valik väiksem.

Veel on bussis mõned rannahoolikud.

eile. st.8 septembril läksime Ületee tuttavaga. Olin väikese leivakoti kaasa pakkinud. salatit ja kalakotleti (muidu unub) ning kurgiviile. Sellele vaatamata nõudis hing magusat. 2 pirukat rummi ja kirsiga. Õnneks oli sisu rohkem kui tainast. Hind 1.70 Õlu ka. 1- ega mulle purgiõlu ei sobi, seda ei saa sulgeda. Õnneks on Võsul selline peitepink kuhu saab purgi peita nii et jätkub kauemaks.

Kordamööda käisime vees. ÜT on minust paarkümmend aastat noorem väljalase. tema läheb hüpates. Minul kipub pea pööritama. aga tulen toime.

Küll on hea, et ma nutuhoos ei ostnud Aqva kuukaarti. Vedas.

Enne bussi käisime veel korra poest läbi. Kell hakkas pool viis saama. Ja üllatus üllatus, proua Linnapea. Näed, polegi ülipikka tööd. Muuseas, ta elab Võsul. Ranna ligidal, kenas majas. neil on neid vist mitu?Varem olid (vist) sellel krundil nõuka aegsed puhkekodud.  Linnapea oli minu P1 klassiõde Rakvere 1 keskkoolis. Temal, kui prominendi lapsel esimeset klassist inglise keele klassis, meie Poeg matemaatikas. 

Õnneks olid minu poelindil ainult kolm 0 õlut. Olen vana aja inimene ja muljet tuleb jätta. Olin ju mitu aastat linna palgal :)

Aga Võsu on puhas ja ilus. Rannavets ka. 

Õhtul vaatasin Taavi saadet. Minu meelest üle võlli. Kunagine tuttav ehitusnõunik rääkis kui raske on krundiomanikke tööle panna. Ja bussijaama tagune promenaad sõltub eelkõige inimestest. Pühapäeval puhkasid pügatud pärnade all väsind mehed (kes istuli olid need tegid kõik, et varsti pikali olla) ja keha kergendasid endis esindushoone ehk Tsentrumi müüri ääres.

Politsei peaks ära õppima, et periood pärast pensionit nõuabvähemalt nädala aega kõrgendatud järelvalvet. Aga võib olla ei tule nad meelega sekeldustesse.

Bussijaamal on vist uus rentnik. Vähemalt raamaturiiul koristati ära. R kiosk venitati pikemaks ja turvakad on uued.

Elame-näeme.

Nüüd pean hakkama settima. kodubuss läheb 12.10

Pühapäevane Võsu

 

Oh need kaunid septembri ilmad! 

Pühapäevane buss oli armuline ja nii jõudsin poole kahe paiku Võsule. 

Hommikul olin kodus minimalistlikult einestanud, sest munad olid otsas ja sai ka. 

Poest ostsin coca cola 1, 15 ja enne bussile minekut jäätise. Jäätis oli pettumus. Viva vegan pidi sisaldama kõiki häid asju, aga külmikust võetuna ja paberist vabastet oli sisu küll hea, aga vahvel pehme ja söömine raskendatud. Vaevu jõudsin enne bussi söödud ja 1,5 raha oligi läinud.

Kohtusin enda blogilugejaga, kellel oli hetk vestlusaega ja kes ootas mind bussi pealt. Tema kiirustas, aga veidi saime ikka jutustada. Ja loomulikult sain pildile! 

uurisin kodukohvikust mille värav lahti, aga aiapingid ja lauad ära korjatud (muru niitmine) et mis hinnad. Külasupp, mis pole minu lemmik 5- ja pasta 10.- Toas söömiseks mulle liiga kallid.

edasine vahejuhtum on kommentaaris ja enam ümber ei kirjuta. Kui, siis jagan ühte tunnet. kahe lapse emana ja u. 25-30 aastasena oli Võsu minu meka. Ausalt, kaalusin 55-57 kilo, suutsin rannas sulgpalli mängida, käbi topitud sellesse valgesse asja, et tuul minema ei viiks. Suutsin ennast rippkiige ühel poolel rippuda jne. jne. See on kõik läinud ja ei tule kunagi tagasi. 

meeleolu hoidmiseks läksin vette. Pool kilomeetrit kõndi. meri paitas, aga tasakaalu hoidmisega oli raskusi. Siiski sain ennast vette kasta. ma ei olnud ainuke. 

Kodulinnas jäi tunnike pühapäevaaega. Oli räpane, väsind mehed magasid promenaadi pinkidel. 

Lugesin veelkord läbi fotograaf Carl Sarapi stendi. Olgu paigaldaja tänatud. Siis käik Grossi tõi kotti karbikese väikseid tomateid 1,- et lõpuks päästa Mozarella pallid. Täistera rösti , mille sain korvist 0,77 sendiga (tunnustatud eesti maitse, muidu 1,54) Paar väiksemat kurki ja viimase pakkumisena karbi beebi salatit 0,60. Kui ikka külmkapist vahib vastu Hispaania vorst (no see, mis ta nimi oligi, ilmselt vinnutatud) ja jupp maksab 3,48 asemel 1,39, siis tuleb see kotti panna ja õhtu jooksul koos kurkidega ära süüa. Ausõna, lühike jupp oli. Ja siis veel krevetimääre 1,54 muidu 2,18.

Täna võtan randa karbikese kaasa. Salat, sai, määre ja kohakotlett, mis juba ununes. Pärast vett on hundiisu ja kapitühjendus ka oluline. 

kuidagi ei saa jagu kanfileenakitsatest ja puutumata, õnneks vaakumpakendis suitsukana koivad.

magusaisu piinas eile pool õhtut, aga kuna olin kaks raha raisanud väikese jäätise peale, siis jätsin suure ostmata. Kiusasin ennast.

Nii, varsti lähen jälle.

Jälle Mustvee!

 kahju, et ikka pilte pole telefonist arvutisse saanud. 

Niisiis eile st. 6.09

Hommikul udutas. Külatuttav tellis Boldi. 4.90 kahepeale, ühesõnaga 2.50 Mina muidugi va kooner oleksin tunni linnas passinud :)

Mustvee buss läks kell 10. Oli kohutavalt udune. sellele vaatama tassisin igaks juhuks seljaskotis ujukaid ja rätikut. pool 12 polnud just rannailm ja Peipsi paistis vaevalt välja. Väisasime veidi turumajandust. Tomatid 4.- sibul 3.- küüslauk 10.- 

Ostsin kolm tomatit 1.50

Külatuttav ostis rohkem, sibulat ja küüslauku ka. Imelised sirmikud meelitasid, aga seljakott pole seente koht. seepärast ostsin piprašnapsi ja coca cola. 

Külatuttav läks lillesibulaid kaema. Ta ju suur aiahoolik. Mina kõndisin mööda Tartu tänavat edasi. Leidsin Peipsi teemaja just vallamaja kõrvalt ja pea kooli vastast. teemajas olid kaunid näitsikud ja kaunid hinnad: koogitükid 4 ja 5 , kukeseenesupp 5 ja üha kasvavas joones teised road. kell oli alles liiga vähe. Aga väga kaunis koht. Silmale. ühtegi rahvast polnud. Veel leidsin ühe kalli poe. kenade hindadega ja kenade riietega. Ühtegi rahvast polnud.

KT-l oli kott nagu teol maja seljas. Küsis, et kas nüüd randa ka lähme. Enne leidsime rippsilla, mida ma eelnevatel kordadel polnud avastanud. KT oli sillas, talle nii meeldis see koht. Mulle ka. Otsustasin vette minna ja läksin ka. Päike ei paistnud ja vesi oli 18. Välja tulles jagasime kuivades piprašnapsi. Ega külmetamist saa teste hooleks jätta :)

Snaps maksis coopi poes pea viis raha ja topsid 1. KT haukas tomatit peale. Käisime muulil, tegime pilte ja vaatasime kauneid ja vähemkauneid kalapaate. KT läks kalameeste jutule. Saak olevat väike ja vesi tüüne. Küsis minu käest, et mis see tüüne tähendab. Ta minust pea 20 aastat noorem

Ei viitsinud järve äärest teemajja minna, sest kella kolmest tuli päike välja ja üha mõnusamaks läks. Valisime siis kohviku millest varasem pilt tehtud ja kenasti arvutis

Kuigi mul kõht vingus ei julgenud võõras kohas peale kohvi midagi tellida. 2.50 

Ja õigesti tegin KT võttis singipasta. 7, 90 raha. Istusime õuelauda nautima. See pasta oli täielik pettumus. Soolane ja odava singiga, ilma tomatikaunistuseta. Ühesõnaga KT, kes kokaks õppinud vandus ennast maapõhja.Õudne, kui nii kaunisse kohta kokka ei leita. 

Eks me siis kõndisime rannapromenaadil, mis on tõeliselt kaunis ja tegime pilte. Kuna minu eelmised Mustvee käigud päädisid peamiselt Peipsis sulistamisega, siis nüüd nägin rohkem. Seadsime ennast pingil sisse, et teha elu mõnusaks. Värskes õhus maitseb jook paremini. KT oli ostnud kalapoest krõbekoha ja haugi tainas. Tahtsin ka osta. See Kuldkala pood on tõeline aare ja märk eesti kalale. Kui elaksin Mustvees, siis toituksin ilmselt kalast. 

Kuna KT oli enda kotisisu minuga rannapingil jaganud, siis ostsin kohakotlette ja haugikotlette. Kokku umbes 8 raha eest. 

Ja šnapsi koju. 10.- eest Ikkagi laupäev ja meie ühine väga tore väljasõit. Osa manustasime küll looduses :) Korralikult. Topsides ja haukasime peale kalakotletti ning kodutomatit. Suurepärane piknik oleks muidugi valge veiniga parem olnud.

Me kuidagi klappisime. Ei tea, kas luges kauge sugulus (ma täpselt ei tuvasta, aga tean) või see, et me mõlemad teenisime Inglismaal ühte ja sama peret. Mitte korraga.

Ilm oli nii ilus, et oleksime tahtnud sinna jäädagi. Kahjuks tuli buss ikka õigel ajal ja õigel ajal jõudsime kodubussi peale.

KT peab täna tööl olema. Lisaks kokkamisele on tal superanne lilleseadmise peale, et sellega veid raha teenida, 

Mina, andetu sain õhtul emalt riielda, et jätsin ta nädalaks unarusse.  Sellepärast ei lähe ma täna ka. Jonnin. Halva tütre kuvand on mind kogu aeg saatnud. 

Kui uni ära läks siis lugesin Mustvee kohta. 

Täna on busse vähe. Sellele vaatamata lähen Võsule. Miks Võsu, mitte Käsmu? Liiva pärast ja võimaluse pärast vees kõndida.