Ad astra per aspera

 Olen selgituse võlgu. Paar nädalat tagasi tehtud postituses tahtsin mäletada ja meenutada. Siis polnud ma veel täiesti kindel, aga peaaegu, et laste-ja õpilastega tegutsemine kisub lõpule. Vaekausi kallutas selle poole eelkõige mu kehvakeseks muutunud füüsis. Kes teab, see teab, et igal kukkumisel ja vanadusel on oma tagajärg või tagajärjed. Nii juhtus minuga. Treenisin, mis ma treenisin, aga seljavalu varitseb mind nurga taga, et ebasobival ajal välja hüpata. Jalakesed ei taha kuidagi hommikut alustada ja ühesõnaga- ei suuda ma hüpata üle lompide rääkimata pisikeste prootonite kinnipüüdmisest. Tänapäeva koolil on suund liikumisele ja veelkord liikumisele. Aga mida sa liigud, kui tasakaalu pole. Ajugümnastika pole ka kiita. 

Loomulikult pole see maailma lõpp, aga siiski - tee tähtede poole peab leidma uue väljundi. Antud momendil aitan endisel kolleegil tema kunstinäitust tutvustada ja teen seda rõõmuga ning pingevabalt. 

Olen  täitmatult mööda Eestimaad kolanud ja endale sobivaid meele lahutamise kohti leidnud. Sellest ei tüdi iial. Lükkan aga tolmurullid jalaga laua ja diivani alla ning " rahutuna ringi hulgun nüüd". Peamiseks sõiduvahendiks buss. 

Sel nädalal liitusin elu esimest korda päris pensionäridega. Ainult selle mööndusega, et saada Lõuna-Eestisse.  Sõit viis Otepää-Tehvandi- Sangaste -Kääriku-Pühajärve. Kokku 12 tundi. Ma ei tea, kas soovin selle grupiga veel liituda. Pigem ei tea. 

Pärdi päevade puhul kuulasime -vaatasime pojaga Kolmainu kirikus Vox Clamantist. Poeg Rasmus kirjutas imelised read: 

"Lõputud õhku rippuma jäävad harmooniad on nagu lõpetamata laused mida tuuleiilid puulehtedena latvades teadmata moel keerutavad." 

Mina nii kirjutada ei oska. Ei varem ja ammugi nüüd.

...

Triinude suvesimman

 

31.08.2012. Nii algas minu tööeluetapp lasteaias

Algselt pidin ametile lähenema poole kohaga, aga nelja aastaga kasvas koht täis.

Stardipakk anti kaasa

...

koos juhendiga

Olid ajad, olid alles kaaslased-kolleegid!

Võtsin sõnast

Nostalgiatripp: maitserännakud 

1. Mis on lapsepõlveaegne lohutustoit tänaseni? 

Puupliital searasvaga praetud kartulid munaga. Kõrvale võileib. Kuna pliiti pole, siis ... :( Magusaks suhkru ja piimaga metsmaasikad vanaema heinamaalt, värske poesai isekeedetud vaarikamoosiga (vanaemaga koos korjatud kivihunnikutelt, nõgeste seest). Heinamaad pole, maasikad - vaarikad hädakorral turult :( 

2.Mida enam ei taha? 

Mida varem ei söönud seda ei söö nüüd ka. 

3. Mida enam kunagi ei saa? Vastus esimeses küsimuses. 

4.Milline toit ei maitse enam nii nagu siis kui rohi oli rohelisem ja taevas sinisem?

 Lehmale ostetud leib nn. seakeeks poeteel või karjamaale minnes. Doktorivorst vanaema pinsipäeval. Meekook, poest ostetud. Hakklihakaste kartulipudruga, kui õnnestus ema taskutest leida 20 kop. ja sööklasse sööma minna. Mannakreem külma piimaga. Limonaad. 

5. Mida ei söö? 

Leivasupp, igasugused kissellid (piima, kakao,) kompott (puuviljad paksu kisselli sees), tarretis, võikreemiga tort, rammus jäätis šokolaadiga (Eskimo), nahaga kakao, piimasupp, viljakohv, üldse kohv sukruga) Supid, mille sees tangud, kruubid, riis, klimbid - ühesõnaga paksud supid, mis läbi ei paista. Hapukapsasupp, värskekapsa hautis, praekapsas 

6. Milline toiduga seotud mälupilt lapsepõlvest esimesena kajastus? 

Vastus esimeses küsimuses. Lisaks esimesed värsked kartulid soola ja võiga. Kodus pühapäevahommikune kaneelikuklite lõhn kui emal oli aega. 

7. Millised toidud võrreldes lapsepõlvega on igapäevaseks saanud? 

Kas nüüd igapäevaseks, aga... Lõhe, nii ahju kui soola. Mereannid, isegi kaheksa jalaga molluski proovisin ära :) Rukola, seller, basiilik, karulaugupesto juustud kukeseened ja sirmikud hooajal püreesupid (kõrvits, tomat, sibulasupp) bataadi friikad popcorn õlu , IPA või ka mõni nulliga jne.jne. Toidupilt on miljoon, aga ükski ei taha siia lehele tulla.