Suverõõmud!

 

Jätkan suviste sündmustega.

Söök ja jook

Niipalju pole ma aasta jooksul väljas söömas käinud, kui sellel suvel. Viimane, kõige tagasihoidlikum aitas mind hädast välja Simunas, kui bussiplaani tõttu pidin pea kolm tundi kirikukontserdi algust ootama. Kurvastusest sõin ära kolm suurt moosipirukat, mis kohalik toodang.

Eelmine oli hoopis põnevam koht, kuhu polnud minu jalg astunud. Läksime Kalamajabrannega, õieti sõitsime kohale lootuses vette saada. kahjuks võttis Kaberneeme meid vastu uduvihmaga. Ega siis muud üle jäänud, kui kurvastusest süüa. Toiduamps oli hea ja kallis, nagu Eestis ikka.

...

ja..

Kui lapsed mootorrattal koju vurasid viidi mind tänuõhtusöögile. Minu sooviks oli ikka veel merd vaadata ja kohaks sai valitud Sardiinid, millest ma midagi ei teadnud. meri oli tuuline, veidi istusime terrassil, aga siis suundusime siseruumidesse toitu nautima. Minu valik: röstitud hiidkrevetid ürdikreemiga ja maitsestatud avokaadoga. Mini soovitusel valge majavein. Poeg tahtis midagi huvitavat ja tema taldrikul hakkas laiutama kalmaar mandelkartulite ja vierge salsaga. Mini meil selliste hõrgutiste, mis merest tulevad, poole ei vaata. Nii ma ei mäleta, mida tema nautis. Ilmselt parti ja tiramisut. Oli rikkalik, pidulik ning uudiserohke. 

...

..

Enne noorte ärasõitu käisime Patrickus, millest saigi mu lemmik - ikkagi mere pärast nii, et külastasin teda enne laulupidu Poeg 2 ja Marianniga ning hiljem tarisin sinna Kalamajabranne. Erinevatel kordadel proovisin laimi-ingverisuppi kanalihaga ja spinati püreesuppi lõhega. Überhääd ollid! Õlu ka!

...

...

....

Kõige säästlikum toidukord Vääna mõisakoolis

...

Hüüru veski ei üllatanud millegi muu, kui pubihindadega. Ikka 1 ees ja muud numbrid taga. Sõin metsaseenekastet kartulipudruga pisikesest kausikesest. Pilti ei viitsinud toidust teha, branne sõi lambalihasuppi. Nii erinevad me.

.....

Korraks põikasime Käsmu kalale. Ka seal on hinnake euri võrra paisunud. nii jäid frititud räimed pildile püüdmata.

Kui kodukandi koguduserahvas meile vanalinnas toidukohaks gruusia resto Tbilisi valis olin skeptik. ja nii oligi. Praetud baklazaanidel pähklitega ei olnud viga, aga eelroa kohta kallis 9.60.

....

Siiski tegin õige valiku, sest need, kes 25 raha eest nätskevõitu lambakarreed süües püüdsid head nägu teha, polnud just õnnelikud. magusaks proovisin esimest korda elus Pahlavat. Ülimagus, tükikese pakkisin õhtuks paberisse.

...

See selleks, aga teenindus oli allpool igasuga arvestust. meid oli 12 ja soovid meili peale ette saadetud. Sellegipärast ei suudetud tervet lauda korraga katta - nii sõi üks ots soolast ja teine ootas kannatlikult. Esimesed jõid juba kohvi, kui sašlõkk polnud veel taldrikule jõudnud. Olgu, olime leebed. Kuna maksime eraldi, siis tegime seda letis ja igaüks ütles ise, mida tellis, sest keelebarjäär oli suur. Ja siis...avastas letitagune tütarlaps, et arve ei klapi ja puudu on 12 raha. Sellise summaga sööki menüüs polnud. Seltskonnas meil ikka arvutada oskavad inimesed (mõned õpetajad ka). Vaidlusega ei jõudnud kuhugi, keegi korralik maksis puudu oleva summa, aga halb maitse jäi. Hiljem otsis endine kaupluse omanik ühis tšekilt välja, et Pelamušit oli kahe asemel neli arvestatud. Vot nii.

Aa, õpsidega vahetult enne jaani Helsingis tööreisil käies püüdsin endale Heureka keskuses 14.90 (komplekslõuna) eest midagi taldrikule tekitada, aga suured kartulipudru ja kotletikuhjad ei ole minu rida. 

Koju tulles otsustasin emale kuu ajase paastu heastada ja üht-teist enda viletsate oskuste kiuste välja võluda. Ema aitas ka. Et asi huvitavam oleks, siis mängisin paberil hindadega näidates, et kaks penskarit saavad päris hästi hakkama. 

Pilte ei viitsinud teha, jagan siin mõned mitmepäeva söögid.

Hommikuti igasugu rohelisega salatid (sõbranna antud salat, jääsalat poest, früllis); avokaado, tomat, keedumunad

-banaanipannukad (esimene katse, maitses meile mõlemale) äsjanopitud mustsõstratega

-kodujuust redisega või kurgi-tomatiga

Lõunaks keetsin kalarootsust ja peast kalasuppi, koos sõbranna antud maitserohelisega. jummala hea sai, kusjuures roots maksis 1.50, kartul ja porgand veel vähem. Jätkus kaheks lõunaks

Kukeseenekaste varajase kartuliga. Lihtsalt "röövisin" poe ees meest, kes seenekotiga sõpra ootas. 12 euri kilo, oli nõus loovutama. Tegin esimest korda kastet Farmi köögikoorega. 

Külmkoore-heeringa kaste varajase kartuliga.

Omlett suvikõrvitsaga.

Kõik viiel päeval söödu sai valmistatud lihata, mitte tahtlikult, lihtalt kukkus nii välja. 

Lisaks ostsime tuttavalt 4 kilo imemaitsvaid mustsõstraid. Rohkem panime sügavkülm, aga moosi keetsime ka veidike. Ema lubas veel punasesõstra zeleed teha, aga ta teeb sellest nii suure numbri, siis mina ei viitsi aidata. 

Nüüd olen mõne päeva omaette. Suhtlemine ja teise inimese kodus elamine väsitas ära.

Kirjutada oleks veel küll ja küll.