Eile, 07.07

 Kodumasssinate mässust ma täna ei kirjuta.

Tegin reedeseid päevaplaane, aga õnneks täitsime vaid kolmandiku. Lihtsalt lõunane vihm ei soosinud Rannarahva muuseumit ja seda teist ka. Mina ahne ei ole. Pigem põhjalik. Seepärast siis elus esimest  ja kindlasti mitte viimast korda.

Kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium | Viimsi vald

Omast arust läksime näitusele, aga tänu maja perenaisele (ei oska teda teisiti nimetada) saime hoones kogemuterikka ekskursiooni.

On ikka vägev küll. Minimalistlik, Ja milline maastik akende taga. 

Betoon ja puit, imeline akustika nii suures kui ka kammersaalis. Ei midagi liigset (minu arvates) 

Lisaks huvikoolid (kunst, muusika, teadus) kus ka minu oluline lähedane lapsi õpetab.

Kolmandal korrusel terrass, mille servas kasvavad kuumaasikad. Te peate seda kindlasti nägema. Neljal aastaajal, sest mõni aken on nagu maal. Kuna mu telefonipildid on endiselt kehvapoolsed, eriti sõbranna tehtud, siis eriti rõõmu nendest pole, aga mälestuseks ikka.

siin, kolmandal korrusel  kasvab salvei.

ja siit leidsin kunstniku

Näitus ise toimus renoveeritud massuudimahutis (neid pidi vist vähemalt mitu olema)

..

lahkelt pakuti kotikestega materjali kaasa, et kui soovin endale mingit isiklikku seinakest tekitada.

suhtusin alguses skeptilselt, aga väga huvitav oli, eriti kuraatori jutt (tal oli juhuslikult veidi vaba aega)

Näitus "Maast linnaks" (TAAS AVATUD!) - Viimsi Artium

Kokkuvõttes oli tegus päev, mul ikka väga veab. Lisaks oli meri külm ja rand kaunis ja kivine. Olen õnnelik.