Andis ikka otsida. Sõber Päevalill saatis mulle lause lendu ja mina võtsin sabast kinni. Siin ta on. Venna kingitus koduriiulilt.
Jüri Üdi ja Juhan Viiding - Kogutud luuletused- /354/
Mulle on öeldud:
Tee värsse; mis see sinu asi on,
mismoodi masin määrib oma kruvi,
mismoodi masin oma mutrit toidab.
Kas tõesti inimene on su ainus huvi
ja vabadus see ainus leek, mis loidab?
On ju veel tähtsam: õrnad abažuurid
ja virvatuled, kamin, uksekell.
Kas nõrgameelsus, elu, mida uurid,
on tõesti väärt, et olla südamel?
Kui ilmub leht, saab teada, kes sa olid,
pea vastu veel need mõnikümmend talve.
Pea vastu veel need mõnikümmend talve!
Kui ilmub leht, me loeme, kes sa olid.
Pea vastu veel need mõnikümmend talve
ja hinge riismed välja sureta.
Ja kui sa viimast korda ära kolid,
siis sinu ainsa, eluaegse palve
me unustame, ole mureta.
4 kommentaari:
J.Viidingu lahkumisest 26 aastat juba... uskumatu
Rohkem ei oskagi öelda, seekord
Kriibib hinge.
V.hea!
Postita kommentaar