Istun oma kodus, suure ovaalse taga. Laud oli ümmargune kui lapselapsi oli vähem. Tore töömees andis lauale uue perehingamise. Et kõik mahuksid. Senimaani pole plaati ära võtnud. Kujutlusvõimel on suur jõud. Et jälle ja kunagi...
Eile öösel valutasid mul käed. Miks ka mitte - vana ju, samas pean ma hoolt kandma ema eest. Emal valutavad jalad.
Märkamatult on mööda läinud mitu K sünnipäeva. Märtsis sai noorem poeg 31, siis lapselaps 11, aprillis vanem poeg 43, mais Poeg 2 40. 13. mail saab Mariann 11...
Siiski murdsime brannedega reegleid ja saime kokku. Üle hulga aja. Kolmekesi ja veelkord kolmekesi. Õuedes ja tänaval. Oli pelglik. Tunne selline, et teeme midagi keelatut. Vägaväga keelatut.
Kuni saabus
EMADEPÄEV!
Noorim, koos kaasaga, on kõige seaduskuulekam. Me polnud kohtunud 12. märtsist saadik. Nüüdki toimus kauni lillekimbu ja maitsva üllatuskoogi üleandmine maja ees õues. Pildile annab pidulikkust lipp ja tuletab meelde tähtsat päeva. (pilt on FB-s ja ei taha kuidagi blogisse tulla)
Nutt tuli peale, rääkisime veidi ja põgenesin tuppa pisaraid pühkima. Loodan, et uut kohtumist ei tule kaks kuud oodata.
Pealinna poeg jäi kõnekidaseks - eriline helistaja pole ta kunagi olnud.
Õhtuks jõudis telefoni otsa neljaliikmeline kõnekoor, kust segamini sooviti: head emade-vanaemade ja lihtsalt head päeva.
Suurima muutuse korraldas Poeg 2, kes lihtsalt marssis kogu oma peasakonnaga tuppa ja settis ennast laua taha. Külakostiks seitse karpi sushit (no väikest, makidega karpi) Aga enne seda ulatati mulle kahe lapselapse ja nende emme-issi poolt suured peotäied tervist.
(tean, et poeg ei pahanda, teda võin küsimata pildile panna)
Vaat mida teeb ikka kaks kuud!
Täna ootasin maakonnalinna bussi. Äkki peatus kolleegi auto. Läksin ja istusin esiistmele. See oli esimene kord pärast K-d, mil istusin võõrasse autosse. Kolleeg, jummala rahu ise ütles, et läheb juuksurisse. Ja äkki oli kõik nagu kaks kuud tagasi. Väljusin autost ja kõndisin Humanasse.
7 kommentaari:
Jah, me ei jaksa lõputult karta. Ka minul oli emadepäeva eelsel päeval läbimurre. Vanima lapselapse sünnipäeva ja emadepäeva puhul saime kokku, istusime ühise laua taha (nagu tavaliselt, mitte 2 m kaugusele), aga peamine, kallistasime. Jummal kuidas ma sellest puudust olin tundnud...
Mina olen vist küll paranoiline. Täna käisin maarahva poes lilleväetist ostmas. Seal oli üks naine, kes köhis vähemalt 3x lühikese aja jooksul. Nii paha tunne oli.
Iga kord, kui istun liinibussi, on veidi kõhe tunne. Ma maski ei kanna, mul pole neid nii palju, et iga sutsu pärast ette panna.
Oma lapse peret ma ei karda ja Triin tõi lapsi vahel mulle näha. Lapsed sõitsid temaga kaasas, aga poodi neid ei võetud. Nad ühendasid poeskäigu koera jalutamisega maastikul. Ma ikka vaatasin, kui hästi tegelikult nemad oma eluga k-ajal hakkama said. Minu ülesanne oli oma terveoleku eest ise hoolitseda ja vastutada.
Eks me ole riskigrupp ja jääme ka selleks.
Emmeliina, Sul on nii mehised ja tublid pojad. Oled õnnelik ema.
Tõusud ja langused... tuleb vist oma elurütmi selle järgi sättima hakata. Hetkel tundub, et saabki natuke vabamalt võtta. Käisin eile hambaarstil. Ja ühe lapselapse sünnipäeval mõned päevad tagasi.
Köhimisega on jah jama... ma sõin marineeritud kurki ja tõmbasin seda vedelikku pisut hingetorusse. Paar päeva ajas köhima. Jesper, kui piinlik mul oli :(
Aga oleme ettevaatlikud ja arukad edasi, ja tunneme rõõmu, et nad meil olemas on, need meie lapsed ja lapsukesed :)
Bianka, minu elukorraldus oleks ilmselt teine olnud kui poleks pidanud (ja ei peaks) ema pärast üliettevaatlik olema. Kas isegi sina ei suhelnud kaks kuud lapselastega? Minu branned - vanaemad eirasid küll reegleid.
Helle, su kartused on õigustatud. Mul noorem poeg ei vaata praegugi hästi selle peale, et bussiga Rakveres käin. Aitäh, miski ei rõõmusta ema südant rohkem kui rõõm enda laste üle!
Tegelinski -Mul oli ka ühel hommikul kurk veidi kibe, sest vahepealsete soojade ilmadega kaotasin valvsuse. Siis mõtlesin, et äkki...
Otsustasin, et suuremates poodides ja ühistranspordis hakkan edaspidi kandma maski. Täna juba käisin Selveris maskiga. Ma käin ca 1x nädalas poes.
Ikka tuleb ettevaatlik olla. Kes meie pärast ikka muretseb, kui mitte meie ise eelkõige. Muidugi ka lapsed, aga neil endalgi muresid ju.
Helle, liigun ka maskiga ning ettevaatlik. Hoides ennast saavad meie lapsed rahulikumad olla, nii arvan
Postita kommentaar