Vaatasin nagu paljud teised seda rikkuse filmi. Hiljem lugesin Ritsiku blogi ja kommentaare. Lisasin ka oma vaatenurga, kuid kontrollides selgus, et ei jõudnud pärale. Seepärast siis nüüd mõned "toas kinni ja õues koerailm" tekkinud unistused.
Kõigepealt - mis värk selle 10 000 oleks? Ausalt, mul ju see on, see raha. Aga mitte kulutamiseks, vaid vanaduspõlve säästudeks. Kuidas see on tekkinud? Ikka tasa ja targu, sent sendi kõrvale. Ah, mis ma ikka patran. Lihtsalt, pärast AK surma jõudis pärale üksikisiku vastutuse koorem. Sellele järgnes kokkuhoiupoliitika põhimõttel: Ma pole nii rikas, et osta mittevajalikke asju. Muidugi sain kokkuhoidu lubada ainult üksikvastutusega, kõik neli last seisavad enda jalgadel.
Isegi digikassa abi kasutan, et mingi reisifond säilitada. Oh küll ma olen ikka tubli.
Aga kui see 10 000 ilma pingutusega kätte langeks, siis kasutaksin seda laste ja lastelastega reisimiseks. Esimesena terendaks Inglismaa - šotimaa. Nooremate pudinatega võtaks midagi odavamat ette, näiteks Legoland või hoopis soojamaa lebo. Unistada ju võib, eriti praegusel ajal.
Toatäie rahaga ostaksin ja renoveeriksin ühe teatud alevimaja. Sinna tuleks väikekodanlik majamuuseum ja igasugu kaunite kunstide õpitoad. Koogikohvik kindlasti ka. Nii venitaks tegutsedes ehk isegi üheksakümne eluaastani välja.
Mõisaproua koos teenijaskonnaga olen ma soovinud olla juba lapsest saadik. Ainuke dilemma tekkis siis kui sain aru, et teenijad on ju vaesed. Ja minu meelest olid vaesed kurvad ja õnnetud. Vaat seda ma lahendada ei osanud. Ei oska tänaseni.
Üks kasvatusnipp noortele peredele: ärge kunagi halage laste kuuldes "oi, küll me ikka oleme vaesed!" See jääb külge. Alati saab igasugu muid väärtusi leida.
Mina tegin enda valikud noorena: 1) viletsapalgaline töökoht lasteaednikuna (isegi letialust kaupa polnud maha parseldada) 2) väga suurest perest abikaasa, pärast tehnikumi paljas kui püksinööp
3) rohkem lapsi, kui tavaliselt.
Selline seekordne lugu sai. Võtke sõnast, naljana või mitte.
selline maja siis
https://sites.google.com/site/vaikemaarjamuuseum/mart-meos
2 kommentaari:
Mina olen ka seda meelt, et reserv peab olema. Ja 10000 oleks just paras varu mustadeks päevadeks või ka heledamat karva päevadeks ehk kui tekib kihk kuhugi reisida.
Olen samuti reservi pooldaja.
Kuid... ei tahaks küll olla kurja kraaksuv varblane, paraku kardan, et praeguses kriisiolukorras trükivad valitsused katteta pabereid ning üsna varsti sööb inflatsioon üsna suure tüki me reservidest.
Postita kommentaar