teisipäev, 1. mai 2018

Mood, mu lemmik!




Et mõtteid suunata, saavad naised alati moest rääkida.
Viiekümnendate teine pool  ja kuuekümnendate algus üksikute piltide toel.


Esimene, aastal 1956. Kehv fotograaf, aga stiilne interjöör: Rullotstega diivan, kaetud kootud patjadega, ümmargune laud tikitud linikuga, seinal vaip.
Tüdrukul võimalikult lühike, tukaga soeng koos kohustusliku sleihviga (saksa keelne laen, millest hiljem sai lehv). Kirju bembergkleit (ema õmmeldud), puuvillased sukad.
Emal siidipluus ja kahar seelik. Detail, mis ei paista  - must lakkvöö, mida modell kandis keskkoolis.

1957 - Modellid -sugulased: tüdruk umbes kahe ja poiss kuue aastane.
Soengumeister ilmselt sama, kui tukka jälgida :) Poisil soni ja traksidega püksid, kahjuks ei näe pikkust. Võiks arvata, et tüdrukul poisi väikseks jäänud dress. Selle oletuse lükkas ema ümber. Dress on modellile ostetud. Punane. Peas väike, ema õmmeldud rätik.

siin soeng paremini näha :)

1957
Haiglas pildistamiseks pandi ikka siidilehv pähe. Flanellist öösärk, ema õmmeldud. Satsidega.
Fotograaf haiglas on suutnud lapse voodist välja meelitada. Pidukleit ema õmmeldud (ilmselgelt punane ) puuvillased sukad. Soeng on muutunud. Tukk kinnitatud juukslõksuga. Sleihv loomulikult.

1958 ?
Modellid sugulased; Tüdruk umbes kolme ja poiss kahene.
Tüdrukul kena suvine sitsikleidike, puhvis varrukatega. (ei saa mitte teise vanaema juures pildistatud dressiga võrrelda) ja valged põlvikud. Huvitav, kas ema polnud läheduses, et tutt jäi pähe sidumata.
Poisil barett, ikkagi pealinnast, mitte soniga külapoiss ja loomulikult pikad püksid.

1959
Preili pealinnas. Mantli ja bareti värvi ei mäleta, ema ka ei mäleta, vist lillakas. Pildi tegi elukutseline fotograaf, lennuk kauba peale.

1960, jaanipäev
1960
Modell nelja  aastane, ema 31
Tädi pulmaks vanatädi siidikleidist õmmeldud sinine, valgete täppidega kleit. Juustesse keeratud rullisoeng.

Pruut 19, mitte enam traditsioonilises pikas kleidis, peigmees 27. Lillekuhila alt piilumas täpilises kleidis, valgete sukkadega modell. Jakk, kott ja kingad punased, sleihv valge.

1960, 27.november
Modell äsja viieseks saanu, isa 28, ema 32
Puuvillane ruuduline kleidike, ema mäletamist mööda oranž



1961, august
Uue maja tüdrukud.


Meie juba tuttav modell vasakult kolmas. veel viiene. Edasiminek on toimunud, kampsun roosa, kleit sellisest krobelisest musliinist, valge, roosade lilledega. Sukad, kingad punased nahast sandaalid. Need on riided, mida mäletan.

1961

Kostüümidraama; kleit marlist, kaunistused vatist, sussid riidest - peab meenutama Lumehelbekest.

1963
Modell 7,5aastane, esimene klass edukalt läbitud, ees ootab pioneerilaager. Seljas ripssiidist, enda  Tallinnast valitud kleidiriidest õmbleja õmmeldud kleit. Käekott punane rohelisega, maasika kujuline. Kee ja käevõru tädilt pildistamise ajaks laenatud. Ei mingit sleihvi enam.



Modellid sugulased.Noormees viie aastane, soeng meie ühise tädi looming. Kirju moodne päevasärk, traksidega püksid. Ikkagi pealinna poiss.

Esimese klassi lõpetamine. 
Tüdrukutel valdavalt valged pluusid ja mustad plisseerseelikud (kelle emad pildistamise päeva unustasid, neil igapäevane tume pluus, valge kraega ja põll. Kohustuslik rinnaehe Volodja pildiga. Lehvid. Tuttava modelli püüd sleihvide hulka kahekordistada.
Poistel erinevad variandid. Rinnaehted valikuliselt. Ühel isegi pikk lips. 10 punkti selle poisi emale-isale.

1963 sügistalv

Modellid õde-venda, kaheksa aastane ja alla aastane. Tüdrukul onunaise masinal kootud kampsun, roheline. Poisil tutvuse kaudu saadud peenvillane komplekt. Täpiks riidest nöörtikandiga vestike.
Modellid-pinginaabrid ja väikevend. Ühel tüdrukul moodne lukuga ese (tal elas ema linnas) 
Kass kummist, täispuhutud. Teguri vabriku toode.

järgneb, kui külm kevad kestab

3 kommentaari:

päevalill ütles ...

Parim meenutus-see ripssiid. Mul polnud meeleski, et sellised kangad olid! Nii tuttav materjal, aga minul endal ei olnud, küllap mitmel teisel lapsel või emal.

tegelinski ütles ...

Nii armas postitus... ja super- modell!
Oi aegu ammuseid...

Emmeliina ütles ...

aitäh, lapsed on nii vahetud :)
ja kirjutamisteraapiast oli kasu.