Mõtleme veel

Eile hakkas näppu huvitav lehelugu.
11.märts Arter.
Kristi Vinter: Vaimsete häiretega laste arv on drastiliselt kasvanud

Leidsin enda jaoks palju mõtteid - väljaütlemisi. Et kõik oleks ühes kohas, panen enda jaoks kirja.

Arvuti ja teleka osast

• lastel ja noortel on virtuaalne ruum omavahel läbi põimunud. Peaksime nende kahe maailma piirid nähtavaks tegema, ka kodus. Väikesele lapsele tuleks rääkida, mis on õige, mis vale ning selgitada, mis juhtub inimesega, kes läheb üle piiri. Natuke vanematega saab rääkida, mida tähendab vabadus asju teha: kui ma teen teisel olemise halvaks, siis see pole enam õige ja hea.
• digimaailma häda on see, et ta on kohutavalt intensiivne. Plinkimine-sähvimine mõjuvad ajule nagu rünnak. Viimase aja uuringud näitavad, et palju meelelahutuslikku sisu tarbivate inimeste aju mõtlev osa kärbub! Füüsilised muutused ajus toimuvad siis, kui me ei rakenda ekraaniga silmitsi olles mõtlemist.
• rusikareegel on see, et niipalju aega kui veedetakse ekraani ees, tuleb olla ekraanist eemal, Aga öö ei lähe arvesse.
• vägivaldne film on halvem kui vägivaldne raamat, sest filmis pannakse vägivald elama. me oleme kiire ja intensiivse pildiga ära harjunud. Ekraan mõjub ajule uinutavalt ja kui terve AK vältel näidataks ainult rääkivat diktorit, siis jääksime lihtsalt magama.
• vanemad inimesed, kes kipuvad televiisori ette magama jääma, reageerivadki täiesti adekvaatselt ja see näitab, et nende närvisüsteem on korras. 
• millalgi kolmandast eluaastast hakkab igasugune ekraanitarbimine kõne arengut pärssima. selles eas on oluline inimestega suhtlemine.
• meediaõpetus lasteaialastele! (fotode tegemine, reportaažid, animatsioonid)

Õpetajatest ja õppimisest

• kuna õppimist pärsivad kõige rohkem stress ja hirm ei peaks õpetamine toimuma hinnete ja eksamitega ähvardades. Õpetaja võiks olla hoopis innustaja ja need hirmud maha võtta.
• traagiline on kui õpetajaks tullakse õppima mõttega, et kui kusagile mujale ei saa, siis siia ikka saab. tulebsisseastujate  latt kõrgemale tõsta, et tulevikus poleks selliseid õpetajaid kellele ei julge diplomit kätte anda.
• kõige negatiivsemalt suhtuvad õpetajaametisse õpetajad ise.Ülejäänud ühiskond suhtub õpetajatesse pigem soosivalt.
• osalt on oskus inimestega toime tulla õpetaja kaasasündinud x-faktor, teisalt on need teadmised õpetatavad ja õpitavad.
• aineõpetajatel on sageli tugev aineintetiteet, aga tugevdamist vajab õpetajaidentiteedi pool, õpetajate enda silmaring.

Erivajadustega lastest

• õppimist toetab keskkond, mis on rahulik. Erivajaduste sissetoomine võib selles suhtes osutuda väljakutseks. Kindlasti on niisuguse erivajadusega lapsi, keda ei peaks tavaklassi panema, välja arvatud juhul, kui tal on seal kogu aeg kõrval tugiisik. Teistsuguste laste olemasolu klassis on üldisele sallivusele ja tolerantsusele hea, sest lapsed õpivad erisusi märkama ja nendega arvestama. Aga see ei tohiks mõjutada laste edasijõudmist koolis.
• lapsele sobiva keskkonna valimine sõltub ikkagi konkreetsest  lapsest ja sellest, kas jätkub raha eripedagoogi või psühholoogi jaoks. Alati paraku ei jätku.

Aju ja geenid

• oleme harjunud mõtlema, et geenid dikteerivad üsna palju ja juba varakult saab lahterdada, et kui oled halvast perekonnast, siis on tulevik sinu jaoks lukus. Tegelikult näitavad aju-uuringud, et keskkond -see milliste inimeste hulka satud perekonnas, koolis, klassis - on palju olulisem, sest see suudab häid ja halbu geene sisse ja välja lülitada.
• viimase aja neuroteadus ütleb sedagi, et inimese sotsiaalset sättumust ja emotsionaalset stiili on võimalik teadliku toimetamisega mõjutada ning aju on palju plastilisem, kui me varem arvasime.
• tahtejõud on täpselt sama moodi  treenitav nagu aju.
• geenid annavad mingi paketi kaasa, Meil on eelsoodumus olla milleski väga hea, aga küsimus ongi selles, millisesse keskkonda me satume ja kas inimesel õnnestub ära tunda see valdkond, milles ta hea on
• ajul on sensitiivsusperioodid, mil ta on üheks või teiseks aasjaks kõige vaastuvõtlikum. Näiteks keele ja kõne areng on plahvatuslik kuni kooli minemiseni:laps on nagu käsn, ta suudab mitut keelt aktsendivabalt rääkida. Platooni jõuab õppimisvõime umbes 30 aastaselt, sealt edasi nõuab õppimine lihtsalt suuremat pingutust.
• õppimisel pole mingit vanusepiiri. Aga selle eeldus on enese vaimselt aktiivsena hoidmine näiteks lugedes. Lugemine ei pea tähendama teadusliku kirjanduse lugemist, ka ilukirjandus sobib: kui tahate teada, mida tajub või tunneb teine inimene, siis on selleks kõige parem kasutada ilukirjandust. Ehk me läheme raamatu kaudu teise inimese pähe. Uurimused näitavad, et ilukirjandust lugevad inimesed tajuvad teisi inimesi paremini, on empaatilisemad, suudavad teise inimese nahka pugeda. Erinevalt nendest, kes piirduvad ainult teaduskirjandusega. 
• 
  

Haridusuuendustest

• õpetajaõpe on täienduskoolituste kaudu elukestev õpe
• me ei saa õpetada ainult kindlapiirilisi aineid nagu matemaatika või eesti keel. Õppekavas on peale nende ainete ka üldpädevused, mille puhul räägime lapse võimest õppida, järgida moraalinorme, saada aru. Läbivad teemad, mis pole konkreetne õppeaine, ent on seotud nende probleemidega millega igapäevaelus kokku puutume. nende oskuste eest vastutavad kõik õpetajad st. tegelikult ei vastuta mitte keegi
• eliitkool ei tähenda automaatselt paremaid näitajaid ning osas koolides valitseb pigem spartalik stiil. see jõuab välja lapsevanema väärtushinnanguteni ja küsimuseni, kas elu peab olema kannatus ja parim tulemus tuleb saavutada ükskõik mis hinnaga või peab elu pakkuma ka rahulolu.
• maailma innovatsioonikoolides pannakse suuremat rõhku eluoskustele ja aineteadmisi ei forsseerita üle.

Ohtudest

• Edu hind on see, et meie õpilased on ülekoormatud, õnnetud ja stressis.
• viimase kümne aastaga on tähelepanuhäire ja bipolaarse meeleoluhäirega laste arv drastiliselt kasvanud
• lastearstid ja psühhiaatrid on sidunud selle intensiivset sisu pakkuva ekraanimaailma ületarbimisega, mis mõjub koormavalt meie nii öelda ürgsele ajule. Neid probleeme ei pea alati leevendama tablettidega, vaid muu maailm pakub abikäeks näiteks meditatsiooni ja kognitiivse käitumisteraapia.Kui ekraanil vägivalda näinud laps kogeb seda ka näiteks kodus või satub mingisse gängi, siis nähtu mõju võimendub.

Lisaks

• eelkool on vajalik ainult kodustele lastele, et nad saaksid omaealistega sotsialiseerumise kogemuse
• koolikatsed on ebamõistlik, sest laps ei pruugi testimise olukorras adekvaatselt käituda. Kui lapsevanem rõhutab, et need katsed on väga olulised ja et nendega otsustatakse ära kogu tulevik või kui kehva soorituse eest last karistatakse, siis see on kuritegu lapse vastu.
• tegelikult on mõtet lapsi testida alles seitsmendas-kaheksandas klassis, kui neil on tekkinud juba huvi mõne valdkonna vastu.
• pange digivahendid korraks kõrvale, õhtustage perega ühiselt, arutage päevasündmusi.
• õpetage lastele eesmärkide seadmist. Näiteks küsides, mis on tema plaanid homseks, mida ta tahab homme ära teha. Oma käitumise ja tegutsemise läbimõtlemine on tulevikuks ülioluline oskus.