Anneli auto sünnipäev

Septembris, kuus aastat tagasi algas minu jaoks uus ja huvitav aeg. Mitte, et ma varem korteriaheldatu oleksin olnud (poegade peredega olen palju käinud ja näinud), aga sõita ainult kahekesi naabribrannega oli hoopis uus kogemus. Need on need meie esimesed!
http://emmeliina-pildid.blogspot.com.ee/2010/09/pildilugu-pohjarannikul.html
http://emmeliina-pildid.blogspot.com.ee/2010/09/kui-palju-te-olete-enda-elu-jooksul.html


Möödunud on  kuus aastat ja armas auto teenib meid sama rõõmsalt. Autojuhtinna ka.
 Nii saidki kaks võrratut suvelõpureisi teoks ja sõnaks-pildiks ka.
 Reedel neli tundi tuttavat põhjarannikut, kus iga vana tee oli kui uus.

EISMA
on põline rannaküla nagu Vainupea, Rutja, Karepa, kus koos taluga osteti paadikoht rannas ehk kalapüügiõigus. Külad, mis juba 19 saj. lõpus muutusid suvituspaikadeks ehk kohaks, kus "linnaelu end mitte kuidagi meelde tuletada ei lase". Mida aeg edasi seda enam võtsid maad lääne mõjud, rehielamud kadusid, asemele ilmusid kaunid majad verandadega. Oma osa oli kindlasti piirituseveol ja sõbrakaubandusel. Nõukogude aeg isutas Eismale suvilaid nagu seeni. Oleks meie pere olnud KEK-i prominentide hulgas - mine tea.
Ka taastatud vabariik polnud ajaloosõbralik: kel raha sel võim ja võimalus ehitada ajaloolisi traditsioone eiravaid hooneid.  Praegu on enamik merele viivaid teid eravalduses. Välja arvatud kitsas rohtukasvanud poole meetri laiuna rada. Ei ole meeldiv tunne kui sind maja juurest piieldakse nagu sissetungijat. Ka pildistada ei olnud isu. Hoidku jumal Käsmut. Kuna mul endal midagi pole olen ilmselt paranoiline.

VERGI

Retkejuht - autojuhtinna polnud sinna kunagi jõudnud. Seda huvitavam. Minu vaba Eesti Vergi  oli Lamba -Ada baar. Vana õpetaja ja kultuuritöötaja surmani ning veidi pärast seda veel. 20 aastat tagasi istusin koos Adaga laua taga, laulude taustaks raputasime herneid täis plekkpurke. Siis oli veel lastelgi seal ülilõbus. Hiljem läks asi veidi käest, aga mälestused jäävad.
Nõuka ajal tavaseltsimees Verki ei saanud. Piirivalve meid "lahkesti" tervitas seal...

Nüüd on hoopis teised ajad. Punkrist ei piilu kedagi. Valge tuletorn mõjub mere taustal rahustavana.
......

Meie piirikaitse vastas sõbralikult küsimustele, juhatas ja seletas. Tekkis "oma riigi tunne" ja koju sõitsime heas meeleolus.

ILUS ILM
laupäeval sundis auto uuesti jalutama viima. Juht valis Peipsi.  Seekord tavapäratu, Rannapungerjast ülespoole.
Kuru küla peipsiäär oli vaikne, sinine, hunnitu. ........

Boonusena sai kübarat kasutatud ja kodus sügis purki püütud. 

Kalmistud on meie ühishuvi. Alati leidub lahkeid inimesi kellega juttu vesta. Alati leidub midagi tavatut pildile püüdmiseks

Nii pisikest poodi pole ammu külastanud.

Jäätisevalik oli muljetavaldav - saldejumpsist morožennojeni. Alajõe valla koduleht annab teada, et elanikke 610, seal elavad eestlased, venevanausulised ja vene õigeusklikud.
Meie sihtmärk oli siiski Vasknarva. Peipsiäärset teed palistasid arhitektuuri paljususe näited. Tühjast puhkekolossist pisikeste suvilateni. Kuna liiklusmärk "peatumine keelatud" normiks,  jäid pildid mällu.

KLOOSTRISSE
kas kohe?

Valge, maitsekas, sõbralik, rahulik. Isegi pilte teha tundus kuidagi kohatu. Väärikas. Mõtiskluseks ainet andev. Kas saaksime meie, üksikud naised, sellises kogukonnas hakkama. Oma emotsioonide, individuaalsuse, ego jm. eripäradega. Mõtlen kloostrit ülekantud tähenduses, nn. grupis elamist. Ilmselt peaksid ruumid olema väga madalad. Et painduda. Alandlikult.
Nunnakloostri ajalugu on huvitav. Prohvet Eelija skeeta kuulub Kuremäe kloostrile. Skeeta ehk erakla on põhikloostrist eemal asuv väheste munkade (nunnadega) eemal asuv range elukorraldusega klooster. Prohvet Eelijale pühendatud kirik ehitati Vasknarva 19.saj lõpul. Teises maailmasõjas said hooned kõvasti kannatada ja varemeid  hakati  taastama 1970-80-ndatel.
Maal kiriku seinal iseloomustab pärastsõjajärgset.

Pärast Kuremäe kloostri alluvusse asumist said restaureerimistööd uue hoo. Skeetas elab praegu kümmekond nunna. Huvitava loo leidsin 1995.a. Päevalehest http://epl.delfi.ee/news/kultuur/salaparane-kindlus-kirik-vasknarvas?id=50721434

VASKNARVA (Sõrenets, Vastne Narva) Kummaline küla. Koos ajalugu ja tänapäev. Ordulinnuse müüridega, mis purustati Liivimaa sõjas.

Praeguses külas 40 elanikku ja mitte ühtegi eestlast. Puhas, vaikne, välja arvatud linnusest mõne meetri kaugusele ehitatud elamu suur valvekoer. Meie talle ei meeldinud. Kalamehed seevastu olid lahke jutuga. Sõbralikud. Oma reisul ei kohanud me mitte ühtegi ebasõbralikku, põrnitsevat inimest.
Teiselt poolt Narva jõe algust paistab Venemaa....

MUUTUV PEIPSI

Viie tunniga juhtub mõndagi. Tagasiteele asudes näitas ilm teist nägu.

See tuletas meile meelde, et kõik on pidevas muutumises. Ka meie.

Armas Auto. Soovin sulle pikka iga ja head tervist!