Kevadränded naabervalda

Reede õhtupoolik. Keerame autonina Mõedaka suunas. On kenasid ja korras majapidamisi. Kahjuks ei saa kuidagi mööda minna meie valla õudusest - endisest Vaeküla koolist. Oot oot, kes see minister küll sel ajal ametis oli ja otsuseid tegi, mis terve koolikompleksi hävitas. Ei hakka isegi pildistama, ka päise päeva ajal on klaasideta aknaaugud masendav vaatepilt.

Nagu pilkeks viib tee mööda Võlumäele püstitatud Tobeduse monumendist. Mõni otsustetegija oleks sobinud siia kõrvale poseerima.

ja teiselt poolt

See eest Põlula mõisa ehk kooli juures paistab kõik äärmiselt korras olema. Meie aga otsime vana. Tee viibki vesiveski varemeteni.

....

mahajäetus...

Ekstreemsus

Mida kõike peaksime siit leidma: saapatikuvabriku ja vesiveski varemed, tõrva ja tärpentiinivabriku korsten ja varemed, Põlula mõisa piiritusevabriku varemed. Kuskil peavad veel olema poti ja telliskivivabriku jäänused ning ketrusvabrik, lauatehas ja kokku kolm vesiveskit. No et kui need 1923 aastal olid, siis pole see ju väga kaua tagasi, eks? Ja üheksa kooli praeguse ühe asemel.

Tänu tubli noore inimese Juhan Kormiku uurimistööle (2012) sain teada, et tõrvaahi ja tärpentiinivabriku jäänused asuvad hoopiski Sae külas.
Siit edasi olengi kasutanud äsjasaadud teadmisi tema kodu-uurimustööst.

Meie peatuspaigas olev kõrge korsten oligi  endise tellisevabriku oma. Ju seal siis ka potte tehti. Tellisetööstusele pani aluse mõisnike viinavabrikute üha suurenev tähtsus. Põlula tellisetööstuse algusaastateks võiks lugeda 19 saj.keskpaika, kus telliseid tehti isegi Rakvere linna jaoks. Tehas kuulus mõisnikule.Selles kandis oli olnud hea savi ning sealseid telliseid on veel praegugi käigus. Potte jm. nõusid eksporditi isegi Saksamaale.

Seda kohta, kuhu tee meid tõi nimetati Alumise.

Pärast Vabadussõda pani uus ja hakkaja ettevõtja  Alumisel tööle kasti ja lauaveski, samuti villaveski koos kangaste kudumise ja värvimisega. Töölisi oli üle 40-ne. ja neile hakati ehitama uusi maju.
Kahjuks tõi uus valitsus uued tuuled.endine omanik Kiisk pidi põgenema ja tellisetööstus anti üle Ahtme ehitusmaterjalide kombinaadile. Sündis "Artell Põlula". Töö käis laial rindel: tehti telliseid ja potte, saeti laudu ja klopsiti kaste. Nagu ikka hakati tasapisi ettevõtmist koomale tõmbama. Kõigepealt villavabrik ja värvimistöökoda. 1963 läks hingusele tellisevabrik. Ei aidanud klubi, kus õhtuti filme näidati, ei pood, ei saun.
Saeveski oli ainus, mis vastu pidas ja töötab tänapäevani
isegi nii ägedalt, et meil oli tegu tagasi teele saamisega.

vett oli palju meil kodu juures pole, sellepärast pildistasin

 veel vett ja sildasid ka


 huvitav maja, mille hiilgeajad minevikku vajunud

Põlula kalakasvatuse vaatasime ka üle. st. selle, mis aiast väljapool ja kuulub RMK-le. Ajalugu räägib, et ammustel aegadel oli kõigepealt allikas, millest sai alguse lavi oja, mis oli olnud nii veerohke, et toitis kolme vesiveskit. 1895 a. rajati selgeveelisele ojale forellikasvatus. Elusforellid viidi hiljem Kabala jaama ja küllap nad siis rongiga peenematesse kohtadesse sattusid. Muidugi reisisd forellid vaadis ja vees. Hommikuks olid kõik forellid elusana ja koos neil silma peal hoidvate saatjatega Peterburgis. forellidele söödeti hobuseliha. Pärast sõda oli kasvandus lagunenud ja forellid oma teed läinud. Kundasse, kui jõge uskuda.
1948 a käivitati Baltimaade ainulaadne riiklik forellimajand. Alluvuslikult käidi käest kätte, aga see ei takistanud inimestel oma tööde tegemist ja kaladel kasvamist.
Kuni...ilmus uus koll- turumajandus. kes kala tahab, see peab ka maksma, aga...Küll RMK toime tuleb.



Lavi allikas

 

see tegelik sihtmärk. Veevõtukoht ja ohvriallikas pole ka kõige kuumemate  suvedega kuivanud. Ilus igal aastaajal.
Veenõud autos, keerasime loomulikult teisele teele. Anneli lihtsalt ei saa lihtsalt. Arutlesime, et kuhu me välja jõuame. Kui Viru Jaagupi kiriku torn paistma hakkas, teadsime, et eksida pole võimalik.
Kõik teed viivad koju.
.