....Saarde kala kauplema. Hopsassaaa, Mallega janiiedasi.
Tegelikult sõidame Saaremaale. Spasse. Mall sai sünnipäevakingi kahele ja mina olen see teine!
Ja nüüd ma mõtlesin välja, mis põhjustel tasuks vana olla. Vana võib olla ainult siis, kui oled varanduslikult enam vähem järjel. Siis leiad ikka mingeid enda hellitamise variante, mis elu elamisväärseks teevad. No töö tegemist ma küll silmas ei pea :P
Ikka nautimist! Küll hellitamist hea toidu ja jookidega, küll huvitavate reisidega, küll spaadega.
Vaat kui oled noor, siis võid veidi vaene olla, sest näed välja nii enam vähem st. noor ja see ei sega kedagi, sest kõik arvavad, et sul ju võimalused alles ees ja avastamata. Võid õppida nii meil, kui mujal, sest noorel on lubatud olla vaene üliõpilane. Noor võib osta kogu garderoobi kirikukaltsukast olematu hinna eest ja rääkida taaskasutuse kasulikkusest ja maailma päästmisest rohelise mõtteviisiga. Võid jagada mitme peale nõuka aegse remondiga korterit ja rääkida, kui gool see on ja kui tore on, kui kaaslane tahab just sel hetkel vanni minna, kui sina.
No ja kui pole enam mitte "nii noor", vaid keskealine, siis võid veel küllaltki usutavalt endale valetada, et sind ootavad veel uued väljakutsed ja võimalused, aga tõenäoliselt tõuseb jaanuarist seoses miinimupalga tõusuga töötasu nii paarkümmend raha kuus, mille saad paigutada enda "säästufondi".
Aga katsu vanast peast selgitada, miks kannad teise ringi riideid, ostad "halvem täna" juustu või kala ja sõidad ühistranspordiga. Loomulikult mitte oma suvekodusse. Saamatus on selle nimi.
Nii et nüüd moraal: need, kes arvavad, et kõikide naiste elu algab 50.selt on valel teel. See juhtub muinasjutus ja seebikates. No et kohtad kooliaegset armastust, kellest on vahepael miljonär saanud ja kelle naine on surnud ja kes nüüd sinu üles otsib, et vanaduspõlves üks kena ümbermaailmareis korraldada. Ära loodagi. Veab, kui ei pea teisele poole teed minema, kui mõni endine tantsupartner küla vahel vastu tuleb. Edukaid on meil vähe.
Või kutsub Sind ülemus hommikul enda juurde, räägib elukestvast õppest ja eakate kogemustest ning lubab pea mittemillegi tegemise eest palgalehele neljakohalise numbri.
Vaat siis võid lausuda nagu Iff selles prillireklaamis: Elu on elamist väärt!
Senikaua, kui seda ei juhtu ja muidugi seda ei juhtu, korjad kokku oma väikesed rõõmud, mida tegelikult pole üldse mitte vähe ja moodustad nendest kena kookoni või kandami (oleneb päevast) ja tõttad töömesilaseks, rõõmustades, et sul ikka see töö on. Ja siis tuled koju rõõmustades, et sul ikka on üks koht siin maamuna peal.
Selline paik, kus pole pommirünnakuid, boamadusid ega tuhat muud ähvardavat asja. Vääramatuid jõudusid ega maavärinaid ka.
Olenemata vanusest.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
14 kommentaari:
Sellise postituse eest saaksid kusagil delfis ilmselt hävitava hinnangu?
Millegipärast ja üldlevinud mõttekäiguna arvatakse, et mida rohkem plusse lisandub ümmargusele vanusele, seda väiksemad on inimese vajadused ja unistused. Ning tõsi. Lõpuks jäävadki vaid ekstensiaalsed vajadused, unistused kaovad.
Väga ilus kirjutis!
Need optimistlikud kirjutised, kuidas van(em)ana hea on elada, ei veena mind ka. Mis nooruses kogutud, nii inimsuhete kui varanduse mõttes, sellega tuleb vanaduses läbi ajada. Midagi ei tule enam juurde, ei võimalusi, raha ega armastust, aga käest kaob tasahilju kõik, nii rõõmud, naudingud, tervis kui väljanägemine :(
Aga sinul, Ememliina, on ju palju suurem rikkus, su lapsed. Seda rikkust ei võta koid, panganduskriisid ega inflatsioon :P
Mul on Sinu/teie üle hea meel, nautige sajaga!
Tervitusi Saaremaale!
Paar aastat on vahele jäänud, ja olen kohe nagu millestki ilma jäänud...
Aga spa`dest ei tea ma midagi :)
Hundil ja Biankal õigus.võimalusi ei tule juurde,aga vajadused nii kiiresti ei kahane.Siis peabki targalt neidsamu vajadusi võimalustega siduda ja leidma,mis oluline.Ja see ei ole kerge.
nii, mu toredad kirjasõbrad!
oleme tagasi ja mul on väga hea meel, et pisike hommikumõtelus nii kena tagasiside leidis.
Aitäh ja kirjutage mulle ikka ja jälle.
Siis kirjutan mina ka :)
Olge nüüd ikka - kuidas ei tule van(em)ana midagi juurde?!? Ma ei tea muidugi, ehk mõned inimesed on vanavanemaseisusse jõudnud nii noores eas, et vanakssaamise ajaks ei tundu see enam eriline ega midagi. Ma pidin ikka juppjagu maad üle poole sajandi ära elama, et esimesed lapselapsed ära oodata. Pika ootamise peale sain õnneks siis korraga kaks ja aasta pärast ühe veel (teistelt autoritelt). Praeguseks olen ma küll veendunud, et lapselapsed on lihtsalt super ja suurepärane, hea põhjus vananeda - eriti hea, et nende olemasolul pole enam aega mäletadagi, KUI vana sa õigupoolest oled. Pole tähtis kah. Mulle meeldib. Kõige suurem iseenda hellitamine ongi praegu see, kui kaheaastased padinal vastu jooksevad, suud kõrvuni peas, ja siis maailma asjade üle arutada tahavad - no näiteks, et kas kärbest peab kartma või on ta lihtsalt tüütu. Tõsine teema, selgub, avanevad üha uued arutamist vajavad nüansid ja juttu jätkub kauemaks. Reisielamusi kah - selgub, et juba koduhoovis matkates on miljon üllatust avastada, rääkimata siis sellest, kui väravast välja lähed. Prügiautogi tasub jälitamist ja sipelgad jälgimist - sest lihtsalt nii põnev on. Stressiravi ja jõusaalitrenn ja naeruteraapia - kõik on nendega koos olles täitsa tasuta ja ühekorraga käes.Superaeg!
Ikka kisub vahel teema äärtpidi kiiva.Kõik oluline sai öeldud.Me(Emmeliina,Bianka,Hunt...)ei soovigi midagi suurt ja enneolematut.Lihtsalt-mingis vanuses tuleb hakkama saada talletatuga (nii vaimse kui materiaalsega).Hea,kui seda on,et järgmiste põlvedega jagada ja vahepeal endale pühenduda.Mitte viriseda.
kulla Anonüümne, see just ongi see postitus, mida ma ootasin. Lihtne ja samas loogiline retsept. Hell ja armas ka.
Kuid nagu Päevalill ütleb: on hetki kus kõik kisub kiiva, siis arvad,et väärin muud, väärin muud...
Lapselaste koha pealt olen muidugi Anonüümsega nõus, nemad tulid küll juurde :D Aga mõnes mõttes on see ikkagi kordusetendus oma lastest, kuigi teisel tasemel. Oma laste puhul oli esikohal nagu hoolitsemise kohustus, vanavanemana aga on põhiline väikeste inimeste maailma sisse elamine ja nendega koos rõõmustamine. Agaikkagi... ei saa ma kõrvale jätta seda, mis siingi käest kipub libisema. Veel mõni aeg tagasi jaksasin nendega palju rohkem koos joosta, ujuda, palli mängida jne. Aga nüüd olen õhtuks surmväsinud, eriti kui korraga kahe ülevoolava energiapommiga päeva veetnud olen :D
jaa, see kordusetendus on hea väljend, mis tuletab meelde: eelkõige pead iseendaga rahul olema ja siis saad seda jagada.
Mõistan seda nii töös, kui koduses elus, kus laadimiseks ei aita ainult odavpatareidest. See oligi postituse mõte.
However, after about the third or fourth day my body merged
into fast mode and it became quite effortless after that.
Billed as a mash-up of Louisa May Alcott's Little Women and HBO's Girls,
Women is a farcical and hilarious romp through a classic piece of literature, much like A Knight's Tale did with Chaucer's
Canterbury Tales. If they have a particular hobby or interest, you will almost certainly be able to find one that takes it a little bit
further.
Look into my blog post: Experience days - gift-experience-days.co.uk -
Postita kommentaar