Pühapäev, 15. juuni 2014

Head asjad 1

Näppasin ideepojukese Tegelinskilt, aga keerasin enda kasuks. Tegelikult olen nendest kirjutanud.

Hommikutest. Kui ei PEA midagi tegema ega kusagile minema. Aga sõnal on jõud ja jõudu on mul vaja.
Ühesõnaga, üks hea asi minu elus.
Puhkepäeva hommik iseendale.
Ärgates meeldib mulle aknasse vaadata. Meeldib, kuidas tuul metsviinapuu oksi liigutab. Nii saan kujutleda, et ei elagi kortermaja teisel korrusel keset põldu, tuuli, ja pea olematut metsatukka, vaid väikeses alevi või linnamajakeses. Mitte kohustusliku aiaga, vaid väikese siseõuega.

Olen egoist ja mulle meeldib magada üksinda oma toas. Välja arvatud siis, kui voodi on täis pisipõnne ja tirtsusid. Siis olen nõus kerra tõmbuma ja kasvõi põrandal ärkama.

Voodis on mul igaks juhuks ja puhuks mitu raamatut ja ajakirja. Mulle meeldivad ajakirjad ja paberlehed. Need ei kohusta. Lõpuni lugema, vaid lubavad olla pealiskaudne. Tera siit ja sõna sealt. Lemmikud on Elu Lood, Elukiri, Tiiu, 60 `pluss ja muud pensionärile sobilikud.

Umbes üheksa paiku läheb kõht tühjaks ja kohviisu tuleb peale.
Ka siin on mul omad kiiksud. Teatud toiduained, mis peavad olema. Alati mingi roheline salatipõhi. Jääsalat ajab ka asja ära. Siis muna, piskesed tomatid, kreeka pähklid, oliivid ja variatsioonid: tuunikala, juustukuubikud, kanatükid. Õli ja maitseained. Nendest vüllan ma midagi kokku. Kõrvale leib ja või.
Kui salatiisu pole, siis suur praeleib, mille tegemist õpetas kunagi meie Toidutare kokk: võta vormileiva viil, uurista  sisse ümmargune auk, prae ühelt poolt, kalla auku toores muna, prae nõrgal tulel. Peale kilu ja ohtralt rohelist.

Kella üheteistkümneks on üksiolemisest villand. Nii kauaks seda oligi. Võiks kellelegi helistada, aga pühapäeva hommikul nagu ei kõlba. Nüüd tulebki mängu  nõrk koht. Elukoht. Lööks end lille ja läheks linna peale patseerima. Aga autot ei juhi ja polegi teist ning järgmine buss läheb pool kaks.
Ei taha teleka ette letargiasse vajuda ja kogu päev maha molutada. Ei taha ka koristada ega muude otsitud tegevustega aega viita. Sõidaks rattaga, aga juba rõdult vaadates tundub ilm vastikult külm.

Meelde tuleb Tammsaare karjapoisi tähtis päev.

Õnneks on alles lõuna.
Ojee, telefon! Milleks siis sõbrad on. Sõidame!!!



9 kommentaari:

Emmeliina ütles ...

https://www.youtube.com/results?search_query=kogu+elu+on+tee

tegelinski ütles ...

Nii hommik kui ka voodi on meil küll päris sarnased.
Voodis seinapoolses servas lektüür lugemiseks. Kasvõi kell 3 öösel, sest oma tuba - oma luba. Põrandale ei lähe, pigem kolin kirjanduse välja ja paigutan mõne mudilase asemele, lisaks välivoodid ja madratsid. Nii palju kui tuppa mahub.
Ja puhkepäeval kella 9-ni voodis, enamasti. Täna oli äratus peale kuut, sest töökas naaber otsustas murutraktoriga heinamaad niitma hakata. Järgmiseks nädalavahetuseks korraldan endale kõrvaklapid.
Aga muidu... usun, et kui pingutad, püüad mind kinni. Asi see 20 head asja kokku korjata :)

soodoma ja gomorra ütles ...

Nii kosutava-lohutav-rahustav on lugeda, et keegi veel nii egoistliku meelega on ja magamiseks oma tuba ja voodit vajab. Ausõna.
Mulle tundub, et olen selle isekuse pärast terve elu end süüdi ja halavasti tundnud.

Bianka ütles ...

Mina kaaa! Armastan omaette olemist ja naudin segamatut hommikusööki, kui kuhugi kiirustama ei pea. Aga mu lemmiktoidud on hoopis teised ja ma ei taha ka lõuna ajal kodunt kuhugi mujale minna. Hirmuga mõtlen telefoni peale, et see jumala pärast ei tiriseks ja mulle mingit ootamatut üritust või kokkusaamist kaela ei tooks :P

Emmeliina ütles ...

nii ma tõesti neid pisirõõmu kilde korjan ja postitan :)

tööpäeva õhtutel ei taha ma samuti mingit segamist. Aga PUHKUS on midagi muud.
Mul pole ju aeda ega maja, sellepärast vist kipungi välja:P

soodoma ja gomorra ütles ...

Sel viimasel fotol oleksid nagu keset Navitrolla maali.

Helve ütles ...

Ma tahan ka olla üksi ja omaette. Oma aia ja majaga. Tasakaaluks aastas ca 4 kuusele pidevale ööpäevaringsele seltsielule.

Emmeliina ütles ...

soodoma...aga tõesti, selle peale annab tulla :)

Helve: nii ma arvasingi. Teie loote ilu ja mina püüan selle silmadesse. Miski ei saa kindlustunde vastu nähes teeäärseid Eestimaa korrastatud majapidamisi.

Anonüümne ütles ...

"vüllan kokku" - väga hea sõna salati segamiseks. Võtan üle! :)
Heli