Ta on elanud siin, meie hulgas, ainult neli aastat. Näinud nelja kevadet, suve, talve ja sügist.
Me oleme olnud - tundnud- haistnud- maitsnud- teadnud- mitmeid aastaid rohkem, kui see pisike tegelane ja loomulikult me ei näe, ei tunne, ei haista, ei mõista... kahjuks, sest me oleme lihtsalt suured...
Võime läheneda lapse trajektooritasandile mängides väikest. Jaaja ...aga laps tunneb
piiri : kust algab suur ?
Tema kohale kummardudes ei saa kunagi loota ja arvata, et ta näeb samu asju. No ta võib neid näha, aga me ei tea ju, kas ta näeb - aga mõelda hoopis teistmoodi, kui meie, ja tegelikult ta mõtleb- tunnebki
Miks ma seda jagan, oh, see on nii lihtne:
andke kõigile ruumi ja kohta ja aega
Ise palun vabandust
Meil kõigil on vaid kaks kätt ja üks süli
OEHHH
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Laps on ju kodu peegel ja teda ei saa ju mitte milleski süüdistada.
Postita kommentaar