Aga enne seda....
Tööl olid toredad, aga väsitavad ajad ning tegemised. Nagu ikka enne jõulupidusid käivad lapsed köhivate ja nohivatena aias, sest iga päev on ju eriline ning pidu lähenemas, kes ikka raatsib koju jääda. Nii et kolm nädalat oli meil "peaaegu täismaja".
Veendudes enda mälu olemasolust vaatan rõõmsalt läbi piltide tagasi:
1 advent lapselapse Waldorflasteaias. Selline eriline, et advendiringis polnud pildi tegemine soovitav.
Siis tuli teater. Olin põnnidele ja tirtsule aegsasti piletid varunud. Esietendusele. Lugu hobesest, kes kaotas prillid. Lapsi oli nii palju, et õigeid pilte ei õnnestunud teha. Sellist, kus kolm lapselast ja ristilaps korraga peal. Siin kõige noorem, kes Rakvere Teatris esimest korda
Traditsiooniliste kommipakkide asemel olid kruusid. Väga tark, jäi ära igasugune kommisadu ja paberikrõbin. Vanasid oli ka mitu, jätkus kogu teatri peale.
jätkub
12 kommentaari:
Tore, et jälle terve oled. Ma pole nädal aega tööle jõudnud ja lausa igatsen nende nohivate, köhivate ja isepäisete juurde.Veel 3 päeva ja siis lähen.
Ei tea kas tüdruk on kunagi väga ehmatanud õhupalli katki minemise paugust või miks ta neid kardab?Muide on suurigi, kes neid kardavad. Näiteks Grete Klein on kunagi tunnistanud, et kardab meeletult õhupalle. Ta ei oska ise ka seda põhjendada.
kulla neiu, eks ma püüan täna nii tund korraga (üleval ja pikali)
Mina ei pea enne kuuendat tööle minema, väga palju lapsi puudub ja töötab ainult üks või kaks valverühma.
Aga see õhupallilugu pani mind mõtlema küll, sest Mariann pole selline kunagi minuga olnud ja ma isegi riidlesin temaga esimest korda elus, sest ei osanud muud midagi teha. Järgmisel korral ,kui kokku saime, siis ta ütles et sa riidlesid minuga ja veel ütles, et lepime ära. kõik see kõlas väga kurvalt. vaat, mis tähendab, kui vanaema on alati mõistev ja pole kunagi riielnud.
Eks meil kõigil ole oma foobiad ja alati ei oskagi seletada miks see nii on. Minu noorem laps kardab jälle ämblikke ja nii paaniliselt, et vahel teeb hinge täis ka kui karjub keset ööd, et ma ei saaa oma tuppa minna, sest ämblik on teel ees. Mul on silmade ees pilt kui ta oli 2-3 aastane, isa süles ja imetlesid koos isa plekitöökoja aknal suurt ristiga ämblikku, kes oli sinna oma võrgu pununud. Ma pole enam kunagi elus nii suurt ja ilusat ämblikku näinudki.Kas jäi tal siis midagi hinge või ma ei tea? Ta ise ei oska ka seletada.
Tore, et sinust ikka natukegi kuulda on. Olen ise ka haige, kuigi ilma kõhuhädadeta, aga ikkagi on nii-ii paha. Mõnusad pikad pühad, millal võiks igasugu toredaid asju teha, lähevad lihtsalt raisku. Alles nüüd saan aru, milline luksus on terve olla :D
Head paranemist sulle!
Sulle samuti, kulla Bianka.
Praegu on telekas lastefilm "Ruudi". Filmis küsib üks väike poiss teiselt: Mida välismaalased kõige rohkem kardavad? ja teine vastab: Vaesust ja vanadust. Meie vast päris vaesust ei oska karta ja vanadusega on nagu on. Ilmselt ikka haigust.
Alles nüüd saan aru, mis tähendab täiskohaga tööl olla. Siis pole ju enam üldse aega ega jõudu millekski muuks. Tööl peaks ikka rohkem viilima õppima :P
Ma kohe ei saa ütlemata jätta, et näed taas kord nii elegaaant välja, et silm kohe puhkab su peal!
nüüd on kõrvad ka punased :D
Mulle ka see tüdrukute pilt meeldib üle kõige :)
...
Head vana aasta lõppu ja kõike paremat uueks aastaks!
Aitäh, kulla Tegelinski!
Kaunist uut aastat Sulle! Jätkuvalt elurõõmu ja elulusti!
Tegusat uut aastat Sulle! Oma lühikese pensionipõlve jooksul olen aru saanud, et inimese kõige suurem vaenlane on jõudeelu. Tegevust peab olema nii palju, et ei jää aega pessimistlikke mõtteid mõlgutada. ja lähedastega peab suhtlema. ja sõbrannasid ei tohi unustada.
Sinul on kõike seda piisavas koguses!
Aitäh, Helve ja aitäh Helle!
erinevalt Sinust igatsen jõudeelu ja tööelu on mu vainlane, mida tuleb taluda :D
Postita kommentaar