Valikuvõimalus tähendab ka eksimise võimalust. Nii rääkis hommikumõtiskluses Toomas Paul.
Ära karda eksimusi, ainult perfektsionist peab asjad oma kontrolli alla saama. Oma kogemustest tean -ei tee see õnnelikuks.
Arvan, et väliste olude muutmine - uus elukoht, töökoht, juuksevärv, kleit on üksnes toetavad teenused sisemise pildi muutumisel.
Täiskuu toimetab taevas ikka oma rada ja väljas on jätkuvalt november. Aeg muutuda veelgi sügisesemaks. Peaasi, et jalad soojas oleksid. Punased säärikud on ikka head küll. Annavad jalgadele energialaksu.
Jõudu tee(öö)le!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
6 kommentaari:
Minus on ikka veel nii palju lahtisi otsi, segadust. Ei olnud see muutus sugugi nii lihtne ja kerge. Ja november ka veel! Kuigi on soe.
Ma suhtun igasugustesse õpetussõnadesse ettevaatusega. Minu moto on, et kuula, mis teised räägivad, aga kahtle selles, mis sulle öeldakse. Mõtle ise sealt edasi ja siis saad oma tõe kätte :D
Ma ei oskagi öelda, kumb sort inimesi mulle rohkem närvidele on käinud, kas need, kes üritavad nii enda kui teiste elu alati kontrolli alla saada, või need, kes muudkui mõtlevad, ega suuda otsusele jõuda. Või kui jõuavadki, siis kas muudavad alailma oma otsust või ei jätku neil sihikindlust sellele kindlaks jääda.
Kuidas see ütlemine oli, et targad õpivad teiste vigadest, aga lollid ei õpi enda omadest ka mitte. Kõige vähem meeldivad mulle õppimisvõimetud ehk lollid inimesed.
Kardan, et väljendasin ennast veidi segaselt. Tahtsin öelda, et ühesuguseid nõuandeid või tarkusi, mis kõigile sobiksid, pole olemas. Kui kõhklevale inimesele soovitada, et ära karda eksida, sest absoluutselt õiget otsust pole olemas, siis on see igati kasulik nõuanne. Talle on vaja taganttõukamist, et ta julgeks midagi ära teha ja siis näeks, kas oli see õige või vale. Aga kui sedasama soovitada inimesele, kes tegutseb enne, kui üldse midagi kaalutleb, siis temale see nõuannet kohe üldse ei sobi :D
Bianka mõttekäigule haakuvalt. Minu jaoks on kõige painavamad hetked kui näed, et noorem ja kogenematum teeb mingi ilmselt vale otsuse. Tead seda, sest oled ise selle alusituatsiooni läbinud, teinud oma vigadest järeldused ja sinu jaoks on õige otsus elementaarne. Enamikel juhtudel olen paraku ja/või õnneks/kahjuks vait. Kus on see piir, kus võib ja tuleb "õpetada"...?
Jaa, "Härra Morgani viimases armastuses" oli selle kohta kena lause, mis kõlas umbes nii, et " kõik ei saagi selge olla ja kui saab, siis oleme surnud".
Mõtted magavad ja on endale märjad sügislehed tekiks peale tõmmanud.
Postita kommentaar