Haldusjaotus

Arutlesime brannega, et kas Otepää on Põlvamaal või mitte.....

Sellepärast tipin siia tükikese ajalugu, rohkem ikka endale meelespidamiseks. Et kuidas selle haldusjaotusega meil on.

MUINASAEG kuni 1227
väiksem haldusüksus oli küla, mis tähendas vähemalt kolme peret
Taani Hindamisraamatu järgi Põhja Eestis 530 küla
Külad liitusid kihelkondadeks, mida on kindlalt teada 45
Kihelkonnad ühinesid maakondadeks, mida oli vähemalt 8

KESKAEG (1227-1558)
Halduslikku tähendust maakondadel enam polnud, maa jagati võõrvõimude vahel uutel alustel
Näiteks Virumaa kuulus rohkem kui sada aastat Taani kuningale, al. 1346 Põhja Saksa ordule (ordulinnused Toolse, Rakvere, Narva)
Kihelkonnast sai maakiriku tegevuspiirkond, keskuseks kirik (u. sadakond Eestimaal)

ROOTSI AEG (1561-1710)
Põhja - Eesti Rootsi võimu alla 1561, Lõuna-Eesti 1629, Saaremaa 1645
Kaks kubermangu: Eestimaa (keskus Tallinn), Liivimaa (Riia) Kubermangud säilisid kuni 1917
Eestimaa jagunes neljaks maakonnaks: Virumaa, Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa
Liivimaa kolmeks: Tartumaa, Pärnumaa, Saaremaa

VENE AEG (1710-1918)
Kaks kubermangu: Eestimaa, Liivimaa. Võim oli Baltisaksa aadli ehk rüütelkondade käes
1783 loodi Katariina II poolt 2 uut maakonda: Viljandimaa, Võrumaa
Nüüdsest 9 maakonda ehk kreisi.
Maakonnad omakorda koosnesid kihelkondadest
19.saj. algul tekkivad kihelkondade sees vallad - talurahva territoriaalsed omavalitsusüksused
Vallapiir kattus mõisapiiriga (1000 mõisa : 1000 valda)
1866 seati sisse tänane valla võimukorraldus: volikogu-vallavalitsus.vallavanem
1890 viidi läbi suur valdade ühendamine 1000.st vallast jäi 365 suuremat
Kihelkonnad hakkasid oma tähtsust kaotama, likvideeriti 1925

EESTI VABARIIK (1918-1940)
Jagunes 11 maakonnaks (1920 loodi Valgamaa ja Petserimaa)
Oli maavolikogu ja maavanem
1938 aastal vähendati valdade arvu 248-ni

NÕUKOGUDE AEG (1940-1991)
1945 vallad olid algul alles, loodi külanõukogud
igas külanõukogus 1000 elanikku, kokku 637 külanõukogu
1950.a. kaotati maakonnad, asemele loodi 39 maarajooni, kaotati vallad jäi 641 külanõukogu
1954.a. jäi alles 320 külanõukogu
1977 ENSV-s kustutati pooled Eesti külad: u. 7000.st jäi ametlikult alles 3400

EESTI VABARIIK (1991-
15 maakonda (Harjumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Saaremaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa)
194 valda
33 linna millest 13 vallasisesed


Milleks mulle seda vaja on?
Kui tahad tegeleda genealoogiaga ehk sugupuude uurimisega, siis on haldusjaotus väga tähtis, et leida sünni-surma, abielu jm. dokumente.