pühapäev, 16. september 2012

Endast

ehk kõik on uus, septembrikuus

Olen kahe vahel: kas visata bloogi lühikesi kilde või nikerdada pikemaid lugusid.
Lühikeste jaoks aega jätkuks, aga harjumust pole.
Pikemad nõuavad suuremat paigalpüsimist ja seda ka nagu pole.
Kuid päris ilma  ei raatsi.

Juba kuu aega on mu ajaratas tagurpidiselt pöörelnud ja viinud mind peaaegu et oma töönaise tee algusesse. Nimelt töötan pärast pikki pikki aastaid jälle lasteaias. Aitäh, vennanaine!

"Kes mängida enam ei oska,
sellel midagi teha ei ole.
Pole kellelgi temaga asja,
tema elu on lihtsalt kole."
(Ott Arder)


Ega mul sellest mängimisest eriti puudus polnud, aga kuus lapselast on eelkõige oma vanemate omad ja kasvatavad kasvades oma tegemisi ja iseloomu.
Kaks neist käivad juba viiendas klassis. Piiga pealinnas ja Noormees siinsamas väikelinnas.
Siis tuleb tükk tühja maad ja kaks kolmelist: Tirts ligidal Waldorflasteaias ja Põnn mitte väga kaugel, nii 40 km. pisikeses lossiaia liitrühmas. Nende vanemate soov ja minu heakskiit.
Põnni aastane Väikevend ripub veel ema põllepaeltes ja Suur Üllataja Jesper Titt on nüüd Pealinnapiiga varsti kolme kuuseks saav venna.
Nii et 4: 2  - Juhivad poisid.

Ristipoja laenamiseks pole isegi vaja avaldust kirjutada. Autoga tullakse järgi ja viiakse  elamise kohta ja pannakse paika. Pärast tuuakse koju ka, no et ei tekkiks mõte kauemaks jääda :=)

Minus on suur tänutunne, et saan olla osaline nende kõikide suureks kasvamise teel.

Kuna töötan, siis kuulun kollektiivi. Mis minu puhul tavatu. Esimene koolitus ja suvesimmangi ära peetud. Oi, oli alles pöörane pidu. Nelikümmend naist rokkis täiega. Lemmiklauluks Fixi "Tsirkus", mis aednikele ütlemata sobilik. Stardipaketi sain ka. Uude tööellu kaasa. Parem osa on sellest juba tarbimisringluses


Ja tunnuslaused edasisse tööellu anti kenal kollasel, täpilise logoga paberil:
Maainimesed naeravad väga palju, sest nad saavad nii palju värsket õhku. Ma ei usu, et nende lapsed peavad lasteaias käima, sest neil on kodus õues nii palju värsket õhku. pealegi nad söövad lilli, sest see on kasulik. Maainimesed paistavad täitsa harilikud, eriti tagantpoolt. Aga kui on udu, siis neid ei ole näha. (Victoria, 6 aastane)






Veeinimeseks olemise tunnuse muretsesin ise ja ostsin Aqva vee-ja saunakeskuse kuukaardi.

Nüüd aga metsa lilli sööma!

2 kommentaari:

Bianka ütles ...

Oh aegu, oh kombeid!
Mul tekkis silme ette pilt, kuidas sinu uus amet lasteaiakasvatajana välja näeb: punapõsksed maalapsed jooksevad vabalt metsa all ringi ja söövad lilli, kasvataja karjatab neid, vibu käes ;)

Emmeliina ütles ...

Oh Bianka, sind ja sinu tabavat huumorit!