Teisipäev, 29. mai 2012

Viisaastak



Oma esimese blogipostituse tegin 2007 aasta 16 mail. See toimus delfis ja viis aastat tagasi ma ei teadnud, et sellest saab elustiil. Isegi mõneti sõltuvus. Õnneks mitte päriselu asendaja. Mulle lihtsalt meeldib kirjutada ja mõneti kroonik olla. Sellest siis see viisaastak pealkirjana. http://emmeliina.blogspot.com/2008/06/algatuseks.html

Lugesin nüüd seda vana sissejuhatust ja pean nentima, et oma olemuse pealispinnal erilisi muutusi pole viie aastaga tuvastanud. Endiselt armastan vanu, kriimulisi ja krobelisi asju ja paiku. Ma ei tea, kas see oli esimese katse tagasihoidlikkus, aga sisepinda ei puudutanud ükski lause. Edaspidigi kirjutasin pigem hanesule ja piimaga ridade vahele. Või võtsin abiks teiste luuleread. Vahest ründasin ka. Sotsiaalse närvi tasandil.
Siis tulid fotod. Leidsin, et selline reportaaži moodi stiil sobib mulle kõige paremini. Arutlused võtavad liiga palju aega ja nõuavad põhjalikkust, mida mul pole.  Sellepärast imetlen Biankat ja Voldemari - neil on iga sõna läbi mõeldud ja kaalutud. Hr. Hunt viskab tihti huvitava teemaga, ei saa mitte mööda vaadata. Hellest alustan, siis näen kohe, kes midagi juurde kribanud. Tegelinski ja osaline on juba nagu vanad tuttavad. Ja Thela. Kaamosel on lood "seinast seina". Trullalt loen mitu juttu korraga. Veel Sille Igapäevaelu ja Ärevil neiu ning Soodomakomorra. Päeva peeglisse piilun ja ega rohkem jõuagi.
Tegelikult kõik need blogid rikastavad mu maailmavaadet. Ja abistavad. Kunagi ilmus üks lasteraamat "Kümme väikest sõpra". Sisu ei mäleta, aga mulle meeldib see pealkiri.

Üks mõtteke: blogi ei tohi saada kinnisideeks.
Enese tundmaõppimiseks on vaja teisi inimesi
Parim reegel: kui saad, ära kirjuta!

10 kommentaari:

Bianka ütles ...

Mis siis muud soovida, kui et ära oma blogi päris unarusse jäta päriselu tõttu! Neid, keda lugeda, on niigi üsna väheks jäänud ;) Mul on küll Readeris hetkel 165 lugemata postitust erinevatelet autoritelt, aga nii mõnegi jutt jääbki lugemata. Sinu blogi loen alati läbi, kuigi igal teemal kaasa ei räägi.

Emmeliina ütles ...

Aitäh Bianka. Kas Blogkok ei terenda või olen ma Viimane Lootja?

helle ütles ...

Oled tore blogija. Heatahtlik, põhjalik, aus.
Olen meelitatud, et minust alustad - olgu et vaatad sealt, kes midagi uut on kirjutanud!
Edasi!!!

Bianka ütles ...

Miski ei kordu siin ilmas, nii ka Blogkok. Need, kes tahtsid tookord silmast silma kohtuda, nägid ära, kellega tegu ja keda see ei huvitanud siis, ei taha seda ka praegu. Pealegi oleme muutunud vahepeal vanemaks ja koledamaks, nii pole ju mõtet ilusaid mälestusi ära rikkuda :D

Emmeliina ütles ...

Helle - reegel, et enne vaata vasakule ja siis paremale kehtib nii liikluses kui sinu blogilehel :P

Bianka - ikkagi kurb :(

tyyp ütles ...

jätku mõttelendu ja nobedaid näppe!

Emmeliina ütles ...

aitäh Lindakivi, eks ma ikka arenen, nagu tänapäeval öeldakse :)

kertu ütles ...

jaa, tänapäeval soovitakse - edu:)

Emmeliina ütles ...

aitäh Kertu, eks ma siis edenen :)

Kaamos ütles ...

Viis aastat?
Mis küll ajaga viimastel aastatel juhtunud on, kaob kuidagi väledasti...?

Õnne igatahes, seda pole kunagi liiast ja lisaks veel palju hetki, mil kirjutamata ola ei saa!