ehk olen ise enda elu korraldaja ja peremees.
Mis viga seda kõike teha, kui väljas minu ilmad! Tähendab see vähemalt 25 kuumakraadi ja vähemalt 22-23 vee temperatuuri.
Sellepärast jäidki Käsmu ja Võsu käigud pooleli, sest meri polnud minu vastu leebe. Aga mis sellest - mul on ju Peipsi!
Ilmselt pole teie hulgas hullu, kes on valmis kuni kaks tundi Kallastele või poolteist Mustveesse (ma ei tea, mis sõna sobib) loksuma, rappuma, kurvitama, kimama. Sageli bussis mina üksi. Ühesõnaga käidud neli korda - _kaks Mustveeni ja kaks Kallasteni.
See võimaldas tutvuda sõbraliku bussijuhiga kellel oli mulle varuks üllatus. Nimelt pakkus ta pärast Kallastele jõudmist küüti oma autoga ja nii maabusin seitsme (mitte mäe ja mere) vaid kilomeetri pärast hoopis
ALATSKIVI
Kunagi ammu käisime P2 perega, pakun, et 16 aastat tagasi ja Majabrannega 1o aastat tagasi.
Ja mida ma näen! Jälle samasugune bussipeatuse putka kui Kallastel. Neil see vist normiks. Aga mina tulin head otsima. Kohe leidsin, sest mind kutsuti pirukale!
Kohaliku poe ees. On ikka tublisid, ette võtlikke. Lisaks apetiitsele välimusele viivad keele alla. Kuna pooleteise aja pärast pidin tagasi Kallastele veerema, siis jätsin lossi teiseks korraks. Mulle ei meeldi rabistada. Toredad ja rõõmsad (otsin head) aednikuprouad lõid ilu juurde ja siblisid usinasti roosipõõsastes. Sain pildile, kuigi tahtsin, et fookus oleks roosil nimega Robusta. Sõbralik mõtles, et minul :))))
Need sõbralikud olid hoopis teisest puust. Ikka tornikesed ka!
Ütlesid, et teevad Ida Virumaa päeva. Vot minul selle geograafiaga tumedad lood. Aga oleneb ilmselt kustpoolt vaadata.
Sõbralik lossiproua kutsus külla pühapäevaks. Et kõi on avatud ja kõik on ilma rahata. Kiusatus on suur. Äkki lähengi. Asi see mõned tunnid bussis veeta...
Siin on ammuse pildi uuestisünd. Poeg 2 arvas 16 aastat tagasi, et seal elaks ja valitseks mõisa. Nagu näha pole veel leitud.
Talurahva lillede peenralt avastasin ühe lemmiku. Loodan, et õitsemine ei tähenda sügise saabumist.
Muuseas, lapsed olid väega viisakad. Kaks noormeest teretasid ja võtsid jutule. Et oleksin ikka kindel, et ootan bussi õiges kohas.
Kallastele jõudes ei hakanud paari järelejäänud tundi söögipidule raiskama. küll jõuan seal kallist kala nautida kui aeg küps. Isegi minul oli veidi kuum.
Pingil istusin toredate noorte inimestega. Omavahel räägiti suure rahva keelt, aga minuga ikka eestit. Olid uudishimulikud. Et kuidas ma ikka üksi jne. Järgmine kord pean vist kepi koju jätma või trikoo alla peitma. Pakkusid küüti bussijaamani. Ega ma tahtnud, aga viisakusest palusin poeni.
Seal läks veidi lappama. Palusin pilti, aga kohalik beib ilmselt ei jaksanud nii kõvasti nupule vajutada. Tegin siis ilma minuta. :)
Veevaru täiendatud ja bussile. Jõudsin liiga vara. Kuna Kallaste silti polnud, siis leidsin ikka midagi. mehike, kes pilti tegi oli veidi nihkes. Aga mul tähtis, et kuidas näen välja pärast kõige kuumemat päeva, mil ida pool ja igal pool äikest ja padukat lubati.
Pole paha, täitsa kobe turistiproua.
Sadama hakkas pärast Oonurmet. Ja tibas koduni välja. Millegipärast olin väsinud ja läbi läbi näljane. Magasin hommikuni välja aga mitte sisse, sest Väikene Maarja ja Kotli maja ootab.
Elagu bussid, kepp ja seljakott. Kübarad ka ning head inimesed loomulikult!
