teisipäev, 10. detsember 2024

Kui väljas lõõtsumas on tuuled...


 Oh, see oli juba ammu, aga lubasin endale

30.november, laupäev. 

Magasin ema juures halvasti, kuna KB (kalamaja branne) ei suutnud otsustada maabumise kellaaega. Hommikul kell seitse sain sõnumi: olen rongis. Tallinna pensionär on ikka teokam, kui mina maal. Vastasin: magan. aga siis hakkas süda valutama ja lisasin: omlett, kohv ja soojad kaneelikuklid kell kümme. Palun mitte hilineda.

Jäin veidi hiljaks, aga nu peaaegu. Traditsiooniline alpikann oli ja kook. 

11.45 kappasime ülejala Seltsimajja, kus toimus Vello Jürna muuskafestivali II voor. Üheksa noort esitasid igaüks ooperiaaria ja laulu. Küll oli kaunis. Kahjuks ainult kaks meesterahvast, aga mis teha. Ooperiaariaid pean näpuga kavast jälgima, muudega läks veidi paremini. Eriti sõnade autoritega, mis mul veidi tugevam pool. Mõned laulsid Mart Saare loomingut. 

Vello Jürna (1959-2007) oli Estonia ooperisolist, varasemas elus koolivend ja meie alevi poiss. Liiga vara murdis segane aeg ta maha,

Vaheajal tutvusin Mart Mikuga, kes leidis mind imepisikese konjakiklaasi tagant. Palju aariaid oli ikka palju aariaid. Tal oli mulle küsimusi. Kahjuks andsin vähem vastuseid, kui oleksin tahtnud.

15.15 oli selle päeva lõpp ja 20 Maarja pensionäri ja peaaegu pensionäri võisid koju minna. Kuus esinejat said lõppvooru st. homsesse.

Siirdusime Konsumisse vaagnaid ostma. Toiduga vaagnaid. Midagi leidsime ka. 

Helistas Poeg 4: kas abi on tarvis? Jõudsime vaevalt ema juures jalgu sirutada kui juba nad tulidki. Mi 4 oli väga kauni ja suure tordi teinud. Oma väikeste kätega nagu mul tavaks öelda. Saatsin nad kohe mulli ostma (eks ma ka olen noortepärane)

Ema oli juba laua kauniks teinud. Tean, et me niikuinii ei mahu kõik laua ümber, aga kui Maarjas ikka lauldakse ooperit, siis mina alla ei anna. 

Mi 4 tegutses, sest mõned vorstid ja juustud tahtsid vaagnatele saada. 

16.30 helistasid ennast tuppa Poeg 2, Mi 2 ja Mariann. Palusin Mi 2 kalad ahju panna, sest ausalt-ausalt selg valutas nii, et viskasin korraks tahatuppa pikali. 

Õnnitlused ja kingid olid minu väärilised: Luste kalender, mille pildid meenutavad mulle Malle Leisi, Mi 2 poolt heegeldatud (või kootud) andke andeks mu käsitööst võõrdumist säravvalge vest. Tsiteerin Po2: ja vaata, et sa seda kalamaja hipsteri kleiti enam selga ei pane :) Kasside hotelli kass Pätu (mitte originaal) aga väga kaunis ehe ja üllatuseks raamat Raivo Järvist (me vaatasime, et seal pildid ka sees :)  raamatust niipalju, et lugesin nelja ööga läbi ja jätsin nüüd emale ja tema naabrinnale lugeda.

Poeg 3 jõudis kohale vähendatud koosseisuga. Mi 3 teine koos koertega jäi linna, sest tal oli massaažikool. Mitte koertele, ikka inimestele. Aga pudinad olid kohal, üks naases maadlusvõistluselt.

Oli harras tunne mitmehäälset sünnipäevalaulu kuulata. ja sellest polnud midagi, et "VõluMull"Tarbeklaasi morsiklaasides (minu nimetet lillevaasides) ja et mu päriskodus laud 12-le ning serviis ning lauahõbe. ;) Korraks mõtlesin Andri Ervaldile, kes õpetas mind tundma mõisteid "hardus " ja "härdus", tema vaatenurgast loomulikult.

Teismeelised ( 15, 15, 13, 11) sõid vähe. Järgmisel korral ostan rohkem salatilehti.

21 või midagi sellesarnast hakkasid nad minema. Po4 ja Mi 4 langude juurde sauna ja tünni, siinsamas Maarjas, PO 2 ja Mi 2 ning Mariann maakonnalinna koju ning Po 3 koos 3 pudinaga pealinna poole. 

Aga enne seda lõhkes uudis. Mu Maabranne, kes sujuvalt Tenerifele oli maandunud suutis Po2 ümber sõrme mässida. ja nüüd on mul ilmselt pilet soolas.Tagasi ka. Kõik rõõmustasid, mina küll ei saanud aru mille üle.Kogu aeg tahavad mind kuhugi ära saata. Maeisaaarumiks?

Lõpuks hakkasin ikka nõusid pesema, sest tänaseida toimetusi ära viska homse varna. Nu ja pesumasin oli ju kodus :)

...lõõtsumas on taevatuuled sügisene maa

osa sulelisi lendab minema

kui vaid nende moodi minna teaks

siis minema peaks..

(Ott Arder, Sülita vaid allatuult)

neljapäev, 5. detsember 2024

Teretädi

 Märt Treieri pandud hüüdnimi, kuna rääkisin kuidas mulle meeldib teretada. 

TERE 

(Lähen üldmustrist välja ja kirjeldan mitte ainult ühte päeva, aga ilmselt ühekaupa)

Reede, 29.november

Sebin hommikupoolikul kodus igapäeva toimetusi ja pakin koti Väikesesse-Maarjasse. Topelt piduriided, igaks juhuks kingad ja ehted ning sallid. Kott saab raskem, kui tohiks.

Korjan kõik ripakil toiduained kokku ja peidan ära. Eelmisel korral leidis Rotthiir kusagilt õuna ja paar kirsstomatit. Näkitses nagu Viplala ja jättis sinna paika. Väga vastik on kui keegi su kodu üle võtma kipub.Korjan prügi kokku ja viin välja. Nendin, et ilm on üsna pask. Udutab mingit ollust, aga vähemalt ei saja.

Teen aega parajaks ja unustan ennast arvuti ette (taha) Vaatan, kas sõbrad on uusi postitusi lisanud.

Söön jääke: kodujuustu ja moosisaia. Ühe kohvi teen ka, sest hommikuti joon sidrunivett.

Nelja ajal tõmban eelseisvtaele pidustustele mõeldes selga pika, korraliku mantli ja pähe edeva musta kübara punase vilditud roosiga. Suur kott on ka loomulikult punane. Kontrollin, kas kaasas rahakott, prillid, kosmeetikakott, sõidukaart.

Kõnnikeppe täna ei võta, sest kott pole seljakott. Kodubussi peatusse on umbes 300m. Hakkan minema.

16.30 tuleb buss. Seitse minutit ja olengi Rakveres. Aega on täpselt nii palju, et osta üks turgutav väikejook. Igaks juhuks ei ütle, mis sorti. Kala ostan ka. Seekord kaks forellifileed. kaks on parem kui üks.

17.00 Väljub buss Väikesesse-Maarjasse. teen otsuse ja helistan lapselapse vastu. Uskumatu. 

17.45 Tuleb nii Juss, (pool kuusteistvana) kui Jass (pool neliteist). Mul ainult üks kott. Jass loobub kergendusega ja jookseb viimase hetke raamatukokku. Õnneks minu lapselapsed loevad raamatuid. Juss haarab koti ja läheb koos sõpradega seda Väikse vanaema juurde viima. Päris kilomeetrit pole, aga minul suur kergendus. Ilm on endiselt rämps. Valin alevitee. Väike koolimaja on juba kaunistatud. kahju, et seal enam keegi minu omadest ei õpi. On hell ja ilus.

18 kopikatega jõuan ema juurde. Seal ootab mind kanasupp. Täpselt selline nagu soovin: Selge leem, porgand, kartul ja palju kanaliha. Võtan söögi alla topka pipraviina, sest selg teeb häda ja põhjust leiab alati.

Siis puhkan veidikene, sirvin ajalehte ja püüan mitte magama jääda. 

Pool kaheksa kõnnin kohalikkuGrossi  poodi ja hakkan oste sooritama. Kuna tulemas on Sündmus, siis ostud ka teistsugused. Punane ja roheline juust ja veel juust ja veel juust. Siis need vorstid, mis näevad välja nagu hallid junnid, kohv, leib, sai, või , mandariinid, hommikupeekon, Tiramisu kook, kolm pakki külmutatud juurikaid, külmutatud kaneelikuklid, alkovaba õlu ja kõik ei tule kohe meelde. Kokku 50 raha.

Kell kaheksa tuleb Poeg 3 autoga vastu. laob kauba ja minu peale ning uuesti vanaema juurde. Seal kaup maha ja ongi kõik. Selleks päevaks. Aktuaalse kaamera ajal olen juba nii väss, et poen tuttu. Niikuinii ärkan poolest ööst. krimireede jääb kunagi järelvaatamiseks

Järgneb