Esmaspäev, 16. jaanuar 2012

Mittetöökas seeniorblogija



Tänasest Õhtulehest saab lugeda, et Eestis on Euroopa ühed töökamad seeniorid


Ajal, mil Euroopa Liidu riikide rahvastik vananeb suisa kosmilisel kiirusel, on muutunud võtmesõnaks eakate tööga hõivatus. Siinkohal pole Eestil midagi häbeneda, kuna meie seeniorid on Euroopa ühed töökamad.

Euroopa Liidu 27 liikmesriigis moodustas üle 55 aastaste inimeste osakaal 2010. aastal 30 protsenti, kusjuures paarkümmend aastat varem oli see veel 25 protsenti, edastas Eurostat.

Seetõttu on viimse kümnendil seetõttu jõuliselt kasvanud ka tööga hõivatud seenioride osakaal. Kui veel 2000. aastal oli vanuses 55-59 aastat tööga hõivatud 50,3 protsenti EL-i elanikest, siis 2010. aastal oli see 60,9 protsenti. Vanusegrupis 60-64 aastat kasvas tööga hõivatud inimest osakaal 23 protsendilt 2000. aastal 30,5 protsendini 2010. aastal.

Kõige töökamad seeniorid on Rootsis, kus vanusegrupis 55-59 olid tööga hõivatud 80,7 protsenti inimestest. Taanis ja Soomes olid vastavad näitajad 75,9 ja 72,5 protsenti. Eestis oli vastav näitaja 63,1 protsenti.

Vanusegrupis 60-64 eluaastast oli kõige töökamad inimesed samuti Rootsis, kus selles vanusegrupis oli tööga hõivatud 61 protsenti, Suurbritannias (44 protsenti) ja Eestis (42,8 protsenti).

Vanusegrupis 65+ on Eestis tööga hõivatud aga 8,3 protsenti elanikkonnast, mis on ligi kaks korda enam kui EL-i keskmine näitaja (4,7 protsenti).


Imestama panev!

Kui Eestis töötas 2010 aastal 55-59 aastaste hulgast 63 protsenti, siis mida tegid ülejäänud 37 protsenti?

Vanaduspensionärid nad olla ei saanud, välja arvatud mõni eripensionile jäänu.

Jääb üle töövõimetuspension, eelpension, töötuna või pikaajalise töötuna arvel olemine.

Või lihtsalt pensioniea ootamine ilma ravikindlustuseta.

Minu meelest on see mõtlemapanev, sest praegune pensioniiga naistel algab 61,5 aastaselt. Meestel kindlasti veelgi hiljem, vähemalt 63-selt

Ja 60-64 aastaste seeniorite hulgas oli tööga hõivatud 42,8 protsenti.

Aga öelda tahan, et otsustatagu vanuseliselt ära, kas tegemist on pensionieas inimestega või töövõimelistega, kellede palgatöös pole mõtet mingit erilist töökust näha. Hoopis sulaselge vajadus.

Mis aga puutub sellesse 8,3 protsenti, kes pensionieas st. 65 pluss ennast ametlikult tööle on möllinud - arvan, et nende hulk on suurem. Mis mõtet on tööle vormistamisel, kui vanaduspension kindlustab.


Kommentaare ei ole: