Mees vaatab igal õhtul telekat. Just nimelt vaatab, mitte ei vali sobivaid saateid ja filme, vaid jõllitab pärast tööd klaasistunud silmadega ekraani ja klõpsutab kanalinuppe. Reklaami ajal jälle uus film, siis unustab hoopis seda vahtima, äkki meenub, et vaatas hoopis teist jne.
Väärtfilme (asjatundjate arvates) väldib sihilikult nimetates neid haigeteks.
Kui küsida, mis film on, teeb ainult mühh ja tundub, et filmi lõppedes ta ei teagi mida vaatas.
Ta ei ole kõikesööja, tema menüsse ei kuulu uudised (mis neist ikka vahtida), ta põlastab kodumaiseid telesarju nagu Õnne 13. Jutusaateid nagu „Meie“ ta lausa vihkab. Aga Võsa Petsi vaatab. Nüüd enam mitte, sest kes seda kesiku möla ikka kuulata jaksab.
Haiguse käik:
Tuleb töölt, lülitab köögis televiisori sisse, tõstab söögi ette ja hakkab lastesaatest multikaid vaatama. Sööb, suitsetab 5 sigaretti ja läheb magama. Tõuseb kella kaheksa-üheksa paiku, istub uuesti teleka ette ja siis hakkab pihta kanalite vahetus. Vahepeal sööb ja iga kümne minuti järel läidab uue sigareti. Nii kestab see valdavalt kella üheni öösel, siis läheb magama
Kõrvalekalded:
Paaril päeval nädalas on enne südaööd teleka sulgenud ja mühatanud, et täna polegi siit midagi vaadata.
Laupäeval, pühapäeval magab päeval, sporti ei vaata,
Erilises huviorbiidis on nn. ameerikalikud koguperefilmid (Üksinda kodus jt.).
Muud tegurid:
Kui teised pereliikmed on endale leidnud sobiva oodatud saate siis tuleb köögist elutuppa, istub tugitooli ja hakkab kommenteerima.
Üldiselt saatekava ei loe
(2007 talv)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar