teisipäev, 21. veebruar 2017

Sassis lõngakera sündroom



Supervisioon - süsteemne nõustamisprotsess, mis on suunatud inimestega töötavale professionaalile.
Rühmasupervisiooni puhul moodustatakse grupp sama eriala või tasandi töötajatest, kus superviisori juhatamisel tehakse tööd

  • mõne konkreetse kliendi juhtumiga või töö kontekstis esinevate probleemidega.

Supervisiooni tulemusena taastub töötaja tööalane ressurss ja kasvab töörõõm,
toimub töötaja üldine professionaalne areng.
Luuakse selgust ja leitakse lahendusi ja uusi vaatenurki tõstatatud probleemidele ja keerulistele olukordadele. Saavutatakse eesmärgid või lepitakse kokku viis nende liikumises.
(kokkuvõtvalt: supervisioon.ee)

Olles aastaid tagasi tugiisik puudega laste peredele tehti seda meiega regulaarselt. Oli palju abi. Siis said rahad otsa ja ma isegi ei tea, kas meie vanast meeskonnast keegi veel sellel alal töötab.
Igatahes pean ütlema  - kasu ja toetus olid igapäevatöös määrava tähtsusega.

Nad tegid seda jälle!
Juba jupp aega tagasi sain rõõmsa sõnumi - olen gruppi kaasatud.
Asi oli seda kuut tundi väärt. Kuna konfidentsiaalsuse ja väljarääkimise piir õhuke saan ainult enda väljaütlemisi kirja panna.

  • tahtsin näha peale minu ja veel paari inimese, kellega kokkupuuted kas tööalased või varasematel  koolitustel inimesi, kes töötavad puudega lapse tugiisikuna ehk nagu ma väljendasin: kes väikese raha eest seda rasket tööd teevad.
  • enamus meist on pensionärid (nii vanadus kui töövõime) või pensionieelikud, sest oleme seotud aastaste käsunduslepingutega.
  • valdav enamus meist on suure suu ja südamega, empaatilised ja oma tööd, eelkõige lapsi armastavad naised
Miks valdav? Sest ennast ma päris sinna hulka ei liigitaks. 
???
Sageli olen targutav teoreetik, rohkem analüüsi-, kui tegudeinimene. Sel ajal, kui teised abistavad lapsi tahan mina süüvida probleemisse sügavuti - tahan rohkem teada, et näha suurt pilti. Mitmeid kordi tundsin - andke mulle see enda selge ja lihtsustatud igapäevaelu kava. Selle asemel, et vait olla või emotsioonidesse laskuda kõnelesin mina nagu tegevpoliitik :))) See on muidugi mu sügav ja isiklik arvamus.
Muidugi ma armastan lapsi ja inimesi. Aga praegust lepinguga tööd sooritan ikka nagu "juhtumit". See tähendab - püüan olla äärmiselt kohusetundlik ja professionaalne, võib öelda isegi "poliitiliselt korrektne" . 
Kuna praegu "hoolealune" (ma isegi pole leidnud sobivat väljendit) tean ainult, et see pole vahest koolis kasutatav "sinu oma jälle taob  teisi", on tuulerõugetega tõvevoodis ja  mul piisavalt aega iseendaga tegeleda. 
Kas on õigus mu 26 aastasel pojal, kes teeb sedasama tööd ja väidab, et naised pole konkreetsed oma tegudes ja emotsevad liiga palju. Aga kust siis neid mehi võtta? Meesõpetajaid, sotstöötajaid, huvijuhte, ringide juhendajaid)...
Mina olen kaks andnud (praeguse seisuga). 

Saavutasime tänu minu teemapüstitusele (igaühel oli see võimalus) konkreetse memo, mille superviisor tööandjatele esitab. Ajurünnak oli tulemusterohke, juhendaja tegi väga head tööd. Kõik said sõnu ja mõtteid kaasa öelda.

Kui õhtul kodus kokkuvõtva meili sain valdas mind õnnestumise tunne. Paralleelselt "halva tugiisiku sündroomiga".  Kuigi pool aastat tööd selja taga ja kolm kuud ainult ees ja lapse edasiminek koolis märkimisväärne, pole ma rahul. Endaga. Kas see on edasiviiv, paigalseis või tagasilangus? Loomeprotsessi normaalosa? Tean ainult , et osa sellest on kaasava hariduse kõrvalnähtudest tingitud. 

Aga eks ma pusi edasi. Süllevisatud lõngakera tuleb harutada piiiiiiiikamöööööööda.

laupäev, 18. veebruar 2017

Sussid lohisevad mööda tuba





Eelmise teema kokkuvõtteks ja "vaata, kõik on ühe kohas" lisan lasteaia-aja lõpetuse seminari pisiettekande (lihvisin seda kümneid kordi)

ERIVAJADUSEGA LAPSE TUGIISIKU ROLL LASTEAIA TAVARÜHMAS

Kuidas minust sai tugiisik?

2013. aastal töötasin lasteaias 4- aastaste rühmas õpetaja abina.

Olen olnud nõuka ajal lasteaias mitu aastat kasvataja, hiljem õppinud sotsiaalpedagoogikat ja läbinud lastekaitse liidu poolt korraldatud peredele suunatud tugiisikute kursuse. Neli poega suureks kasvatanud, seitsme erinevas vanuses laste vanaemana ning ühe vahva väikemehe ristiemana julgen öelda, et päris kogemusteta ja roheline ma polnud.
Abiks olles nägin kui palju on tänapäevalaste hulgas erilisi lapsi, kes kõik vajasid aega ja pühendumist. Seda aga polnud võimalik tagada tavarühmas, kus lapsi nimekirjas 24 ja korraga tööl üks õpetaja ja abi. Mõnikord tekkisid olukorrad, mil oli vaja kiiret sekkumist, sest asi väljus kontrolli alt.
Ikka sattusid soovimatutesse seikadesse ühed ja samad näod: väledamate rusikatega, ropendades, asju loopides ja õpetajate korraldusi ignoreerides.

Haldjate või kuradite poolt vahetatud laps (pimedal keskajal)

Meie hulgas oli väga tore, lokkidega väikemees. Arukas, arenenud kõnega, kes otsis pigem täiskasvanute seltsi ja tähelepanu. Endast nooremate kohta sõnas: mulle nii meeldivad väikesed lapsed. Nad on nii hellad.

Rühmas oli mõni laps, kelle lähedust ta ei sallinud. Alguses ütles tigeda häälega: mine minema ja kui see laps ei läinud, siis lihtsalt lõi. Hiljem palus õpetaja nõudmisel vabandust. Oma käitumist põhjendas ta nii: mulle ei meeldi, et teine hingab mu peale. Õppetöö harjutused talle sageli ei sobinud. Kuna ta oli nutikas, siis hakkas tal kohe igav. Muusika ja võimlemistundides segas alati tundi. Ütles, et need on titelaulud. Ärevuse varjamiseks hakkas ropendama ja jalgadega trampima. Ta ei suutnud õpetaja antud kiireid korraldusi täita ja tunni lõppedes hakkas nutma: tahan koos teistega joosta. Oli veel palju murettekitavat: ootamatud karjumishood, mille kestel oli näha, et ta ei tule oma tunnetega toime.
Samas olid tal oma lemmiktüdrukud kellele ta põllulilli kinkis ning kellega abielluda soovis.
Kui töö käik vähegi võimaldas, siis oli temaga kahekesi vestlemine puhas rõõm.
Igapäevarütmi takistuseks sai tavarühma kiire tempo: jalutuskäikudel tahtis ta omas rütmis kulgeda või sageli rühmatoas omas mullis entsüklopeediat vaadata.
Väikemehe ema sai peagi aru, et tegemist pole mingi "halb laps olemisega", vaid millegi muuga.
Eriarstid ja spetsialistid andsid soovituse: edasiminek tavarühmas, aga koos tugiisikuga.
Nii otsustaski vahva väikemehe ema valida mind oma poja tugiisikuks. Tugiisiku valivad lapsevanemad ja teenust rahastavad omavalitsused.

Kes on tugiisik?

  • Kui te kasutate lugemisel prille siis kujutage ette olukorda, kui prillid on koju ununenud. Kui palju jama sellise näiliselt pisiasja puudumine tekitab. Prillid on väga tähtis abivahend. Täpselt samasugune abivahend on erilise lapse tugiisik
  • Kui olete võõras riigis ning peate suhtlema selle riigi keeles, siis vajate tõlki. Just samasugune tõlk peaks olema tugiisik, kes aitab last suhtlemises teiste lastega

  • Kui täiskasvanutel tekkivad erimeelsused, siis kasutatakse juttude sirgeks rääkimiseks kõrvalseisja abi. Täpselt samasugune vahendaja roll on tugiisikul. Ta peab selgitama ja olema rahusobitaja ning kirjeldama lapsevanemale olukordi ilma eriliste emotsioonideta ja hinnanguteta.
  • Oskuslikult probleeme lahendades saab tugiisik olla KUJUR – olla mingil moel lapse kujundaja
  • tugiisik on lapse VARI, tal tuleb töötada lapsest lähtuvalt ja motoks oleks: Mina olen sinu poolt, alati.
Tugiisik peab lapsel olema sellepärast, et aidata kõrvalseisjatel aru saada, et lapse käitumine ei tulene halvast kasvatusest ega kasvatamatusest, vaid see on lapse eripära - ta lihtsalt ongi selline.

Kes ei ole tugiisik?
  • ei ole perenõustaja
  • ei ole lapsevanema asendaja
  • ei ole terapeut ega arst
  • ja muidugi - ei ole lasteaiaõpetaja
Selline näeks välja olukord ideaalis. Reaalis, nagu ikka päriselus, pole asi nii lihtne.

Minu tööpäevad

Minu tööülesanne on olla lapse kõrval viis tundi päevas tema lasteaias viibimise ajal, et toetada last alushariduse omandamisel.
Kindlasti tekkib nii mõnelgi küsimus, et miks ei võiks siis tugiisik seda teha kodus. Jääksid ära igasugu jamad, suured ja väikesed hingetraumad ning olukorrad, kus eriline laps ei oleks tavarühmas segajaks. Siia kivi alla ongi vähk peitunud.

Tähtis pole see kui hästi laps õpiks lugema, veaks vihikusse võimalikult sirgeid kriipse, suudaks liita ja lahutada, võrrelda jne. vaid tähtis on tema toimetulek kaaslastega ning eelkõige iseendaga.


HOMMIKUL saan ma selle materjali, mis toimub trajektooril kodu- lasteaed.
Nagu me kõik oleme tundnud vasaku jala päevi (ma ei taha tööle minna, tahaksin hoopis Tenerifele, lund tuiskab ja sukkpüksid läksid katki) on ka väikese inimese peas õigus oma tunnetele: vastik lasteaed, lollakas Liina passib kogu aeg mu järel jne... )

Nüüd on minu ülesanne lasteaias olemine muuta alguses mõnusaks ja hiljem tegusaks protsessiks, mille käigus toimub millegi uue õppimine.

Tavaliselt päeva alguses olen ma tapeet. Istun, jälgin, olen.
Olemisega kaasnevad minu sobiv riietus, sobiv lõhn ning see miski, mis ei vallanda protsessi: oled täna nii imelik (näiteks uued prilliraamid), miks sa nii tõsise näoga vaatad jne.

Seejärel teeme plaani. Arvan, et ka teie teete endale päevaplaani st. struktureerite kavatsetu. Kasvõi mõttes.
Varem tegime seda piltidega, nüüd joonistame, kriipsutame, kaunistame ja täiendame päeva jooksul. Iga tegevus saab lõpetatud ja sobivate kleepsudega premeeritud.


Lapse üleandmine õpetajale temale eakohaliste õppetegevuste sooritamiseks on nagu sõit ameerika mägedel. Asjad, mida talle meeldib teha on selle kolme aasta jooksul pidevas muutumises. Sügisel, kui ta lugema õppis avastas ta enda jaoks kirjutamise. See oli väga suur rõõm ja nii ta kirjutas enda joonistatud arvutis kujutletavale sõpradele kirju ja tegi mitu raamatut. Veel paelus teda lemmikkangelane Suur Tõll

Praegu on huviorbiidis võõrkeeled – vene ja inglise, vahepeal ajas teda naerma bi keel. Mängu on tulnud robotid ja muud müstilised tegelased.

Tähtis on muuta kohustused meeldivaks st. uue õppimine peab alati tekitama ahaaa! efekti
Näiteks eelmisel nädalal avaldas muljet : sööme riinimandat (mandariini) ja vaatame riinimanda filmi.

Iga päev pean endale meenutama, et MÄNG ON VÄIKESE INIMESE TÖÖ
Seda unustades hävitame lapse loovuse.
Iga päev pean lapsele meelde tuletama, et õpetaja õpetab teda targemaks ja on lasteaias boss.
Iga päev tuleb teada anda: kui oled hea, siis on sulle kõik head ja et mina olen tema jaoks olemas.
Sellele vaatamata ei tohi tugiisik langeda hetke meeleolulõksu - oi lapsed on kavalad ja hiilivad mööda tegevustest, mis neid ei köida.

Kui lapsed on lõunaunne suikunud, siis peame õpetajatega plaane, arutame võite ja kaotusi. Kui olukorrad on väga rasked, siis palun eripedagoogi abi ja saan sealt omakorda nippe ja ka endale tuge, sest selles töös on väga kerge tunda ennast läbikukkununa. Lõpuks kirjutan möödunud päevast lapsevanemale ja tema omakorda jagab minuga kodus oldut.


OHUD
kooliks ettevalmistamine on raske, sest rühmas on lapsed erivõimetega nn. seinast seina ja õpetajad peavad tegema palju individuaalset tööd. Nii ei jätku suure hulga seas erilistele aega ja tähelepanu. Siis ongi tugiisik see, kes peab olema nipitaja, et last mugavustsoonist välja murda.

Teised lapsed panevad nn. individuaalset õpet pahaks ja see tekitab veel suuremat lõhet ja võõristust
Raske on kui erilisi lapsi on rühmas mitu ja nad tõmbuvad nagu magnetiga üksteise poole. Sellest suhtest võib tekkida väga suur jõud, mis purustab kogu planeeritud päeva

Eriline laps suures tavarühmas pole minu arvates eriti hea variant. Samas ei sobi ta ka erirühma, sest võtab kiirelt omaks ja matkib just tavatut käitumist.

Ideaalne oleks väiksemate rühmade (kuni 10 last nimekirjas) loomine. Siis jääb õpetajatel aega individuaalseks tööks ja märkamiseks ning tugiisik saab olla ainult abivahend.


Et näidata teile kui eriline töö mul on, lasen rääkida lapsel endal läbi kolme aasta:
  • Alatine soov olla hea:
4 aastaselt: pane nüüd mulle sisse hea programm,
muidu olen tige, sest täna on siin imelik valgus (vihmane ilm)

  • kahtlused ja maailmavalu
5 aastaselt: mul on kõrvas sellised andurid, mida saab vaikseks teha.

Inimestel on peas alajaamad ja seal sees on elekter. siis see tuleb keha sisse mööda liine ja selle nimi on vooluliin. ja siis kui elekter välja võtta, siis see inime lihtsalt sureb ära.
Joonistab asfaldile: need kaks inimest on kurvad . Nad on üksi. Tõmbab joonega - näed nüüd on nad koos.
Inimesed hävitavad maailma, näiteks kui Putin tuleb tankidega.

  • kohanemine tempoga
6 aastaselt: vanaemal on hea – vaatab telekat, seebikaid ja ringvaadet

Alati kui ma olen käib õpetaja minu järel.
Mina. ????
A: no ta võiks tegeleda oma asjadega ja mina tegeleksin enda omadega

  • Soovimatu käitumise põhjendus: Liina pole ammu mu pead tühjendanud sellepärast ongi seal segadus


Kui sulle ikka öeldakse, et Inimrobotid on rauast, kivist ja puust, siis juurdled, et kas mitte sa ise pole momendil see robot.

Pangem siis endale sisse hea programm  ja tuletagem sagedamini meelde, et lapsed on tulnud siia maailma meid õpetama.


....
Oleg Pissarenko Prii lapse ilm


teisipäev, 14. veebruar 2017

Algaja arvamused ja vaatleja mõtted



Osad blogilised otsivad õiget ametit.
Minu murekohad selles vallas on üha kasvav haritud õpetajate ja tugispetsialistide puudus. No mis jama ta nüüd...Ei ole jama, on mure.

ALUSHARIDUS
Enamus vanemaid panevad oma võsukesed lasteaeda. Ja nende ootused on suured. Kui jaotada lapse päevake tundideks, siis sellest magamisele koos ettevalmistusega kulub keskmiselt 10 tundi ööpäevas. Järele jäänud 14-st viibib väikelaps koos koju-aeda-koju teekonnaga lasteaias kuni kümme tundi päevas. Märkimisväärne aeg kodust eemal, võõraste õpetada, et olla murelik. Kui ikka laps ja õpetaja ei sobi, aga valikuvõimalusi pole, siis kannatavad kõik.

Õpetajad, abid, assistendid
Üldiselt lasteaiaõpetajad (nõuka ajal kasvatajad) õpivad ameti, tulevad tööle ja jäävad. Sünnitavad vahepeal ja tulevad tagasi. Pensionini st. 65 aastani. Aga lapsed on 40 aastaga pidevas muutumises. Kas ka õpetajad? Siin ei saa ühest järeldust teha. Aga üht tean kindlalt: õpetajad peavad eluaeg õppima. Juurde õppima, üle õppima ja olema heas füüsilises vormis. Mugavustsooni on kerge vajuda.  Need nõuded tunduvad kohati üle inimlike piiride. Tegelikult tuleks lihtsalt eluga kaasas käia. Kaasaegsus nii mänguasjades, muusikas, lastekirjanduses - lisaks arvutimängude ja multikate tegelased. Hea ja halva mõõdupuu. Oskus leida iga lapse tugevad küljed ja neid toetada. Oskus mitte sildistada ja lahterdada. Väga tähtis on õigel ajal märgata nn. erilisi lapsi, sellest vanemaid teavitada, et otsida väikelapsele sobivat keskkonda.
Siis võiksidki tulla appi abid - assistendid. Noored, rõõmsad, töövalmis -täiustaksid nad vanade tarkusi. Erinevad vanused  nagu päris peredes. Kitlis ja kaltsuga söögitädi on minevik. Tänapäeva ilusate inimeste kultus on jõudnud ka tillukeste maailmakodanikeni. Tüdrukud märkavad iga pisiasja välimuses ja teevad armutuid märkusi. Ilmselt emad suletud uste taga ka.
Pole kuulnud, et lasteaiaõpetajatest erilist puudust oleks. Vähemalt meie maakonnas saab tööle läbi tiheda tutvusesõela. Ja ongi hea.


Tugimeeskond lasteaias ehk eripedagoogid, logopeedid, psühholoogid.

Logopeedia on eripedagoogika haru, mis uurib kõnepuudeid ning töötab välja vastavat ravipedagoogilisi ja profülaktlilisi abinõusid. eesmärgiks on lülitada kõnepuudega inimene kui täisväärtuslik isiksus sotsiaalsesse keskkonda. Logopeede õpetatakse Eestis Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonnas. Logopeediks saab pärast viie aastase kursuse lõpetamist (magistrikraadi omandamist)
allikas: Vikipeedia


Eripedagoogika on pedagoogika haru (varem nim. defektoloogiaks) mis tegeleb kasvatuse, hariduse, rehabilitatsioono ja inimeste ühiskondlikust elust osavõtmise küsimustega. Eripedagoogika sihtrühm on haridusliku erivajadusega inimesed, kes vajavad mingil põhjusel hariduse omandamisel tavapärasest erinevat pedagoogilist lähenemist.
Eripedagoogikat õpetab eestis Tartu Ülikooli eripedagoogika osakond ja Tallinna Ülikool (eripedagoog -nõustaja)
Eripedagoogika valdkonnad on autismipedagoogika, logopeedia e. kõneravi, tüflopedagoogika /vaegnägijad, pimedad), surdopedagoogika (vaegkuuljad, kurdid), vaimupuudepedagoogika, paranduskasvatus
alikas:Vikipeedia

Psühholoogia
Minu arvates kõige raskemini määratletav. Psühholooge koolitab Tartu Ülikool (3 aastat, sotsiaalteaduste bakalaureus) ja Tallinna Ülikool (psühholoogia suund). Tutvustuses öeldakse, et bakalaureuseõpe annab võimaluse töötada psühholoogiaalaseid teadmisi nõudvatel erialadel. Magistriõppe lõpetanud võivad töötada erinevatel elualadel - nõustajatena, juhtidena, koolitajatena, koolipsühholoogitena jne.
Lasteaialapse seisukohalt vajaksime just lastepsühholooge. Ja pereteraapia läbiviijaid.


Tähtis abi
Nõustamiskomisjon
Alates 2014 alustasid kõikides eesti maakondades tööd SA Innove poolt moodustatud maakondlikud nõustamiskomisjonid ning üleriigiline nõustamiskomisjon. Nõustamiskomisjoni ülesanne on soovituste andmine:
sobivate õppe ja kasvatuse tingimuste kohaldamiseks
koolikohustuste täitmise alguse edasilükkamiseks
alla seitsme aastase lapse kooli vastuvõtmiseks.

Nõustamiskomisjoni poole pöördumise põhjuseks võib olla soov saada lapsele alushariduse omandamiseks sobiv erirühm, vajadus lükata edasi lapse kooliminek või leida erivajadusega õpilasele põhihariduse omandamiseks võimetekohane õppekava või klass.
Nõustamiskomisjonis on vähemalt viis liiget: eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja ja maa - või linnavalitsuse esindaja. Vajaduse korral võib nõustamiskomisjon kaasata oma töösse ka muid eksperte
(Innove koduleht)


Veidi kokkuklopsitud fakte ja mõtteid:
  • meie lasteaedades töötab 346 logopeedi, asutusi on 634. Mõelge, kui paljude laste kõne jääb spetsialistide  vähesuse tõttu arendamata - parendamata. Olen kuulnud, et lapsevanemal Tallinna lasteaias soovitati oma lolli, kasvatamatu ja mittearusaadavalt kõneleva lapsega pöörduda tasulisse teenusse selle asemel, et tunnistada, et pole suudetud lasteaeda luua logopeedi ametikohta. Miks siis seda nn. sooja, puhast, füüsiliselt mitte rasket ametit ei taheta õppida? Arvan, et see töö on noortele väheatraktiivne, töötasu ei meelita, sest on KOV-ide lõikes erinev. 
  • 2015a. asus TartuÜlikoolis sellel erial õppima 15 üliõpilast. Lõpetas kuus. Isiklikult tunnen kolme pensionäri, kes ikka veel logopeedidena töötavad. Mis saab siis, kui nad enam ei jaksa?
  • Logopeedilist abi vajas möödunud aastal 10 390 lasteaialast.  Lasteaias vajavad lapsed eelkõige logopeedi kui nende kõne on arengust maha jäänud, sõnavara väike, jutustamisoskus nõrk või pole kõnet üldse.
  • kuna lapse suutlikkus koolis sõltub minu meelest suhtlemisoskusest ja võimest ennast arusaadavaks teha, siis on logopeedi rolli raske alahinnata.
  • müüt, et eripedagoog õpetab lolle lapsi ja õpetaja õpetab tarku lapsi on visa kaduma
  • lasteaia õpetaja ei saa ega ole eripedagoog. eripedagoogika on rakendusteadus, vastavat õpet pole võimalik saavutada lühikursustega.
  • kui erivajadusega laps ei saa abi lasteaias, siis hakkavad koolis juhtuma kurvad lood
Erirühmad lasteaedades, ehk paberil on kõik nii ilus. Aga kui pole töö tegijaid, siis...

Alushariduse tööd reguleerib"Koolieelse lasteasutuse seadus"
Lasteasutus saab lapse arengulisest erivajadusest tulenevalt võimaldada lapsele individuaalset lähenemist ja kõneravi. Erilasteaeda (erirühma) sobivuse otsustab nõustamiskomisjon lapsevanema nõusolekul. Laste arengu eripärasid arvesse võttes on koolieelsetes lasteasutustes võimalik moodustada järgmisi erirühmi, KOV-ide lõikes erinev. allolev on Tartu linna näide:

  • tasandusrühm kõnepuude ja häire ning spetsiifiliste arenguhäiretega lastele. Täituvus kuni 15 last 
  • meelepuudega laste rühm kuulmis-ja nägemispuudega lastele. Täituvus kuni 10 last
  • kehapuudega laste rühm füüsilise erivajadustega lastele. Täituvus kuni 12 last
  • arendusrühm mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega lastele. täituvus kuni 7 last
  • pervasiivsete arenguhäiretega laste rühm autismispektri häiretega lastele. Täituvus kuni neli last
  • liitpuudega laste rühm. Liitpuude korral suunatakse laps tema arengut enim soodustavasse sobitus-või erirühma. täituvus kuni 4last
  • sobitusrühm. Võetakse vastu keha-kõne-meele-kerge intellektipuudega, raske somaatilise haigusega, psüühika.ja autismispektri häirega lapsi. Sobitusrühmas on laste suurim lubatud arv väiksem, kui teistes rühmades, arvestades, et üks erivajadustega laps täidab kolm kohta. 
Tugiisikuga lasteaeda
Kui erilisele lapsele on tehtud piisav hulk uuringuid ja rehabilitatsiooni plaan, siis vajadusel võib sinna olla sisse kirjutatud, et KOV peab lapsele lasteaias viibimise ajal võimaldama tugiisiku. See on väga kallis teenus ja eeldab lapsevanemate igapäevast tööd ja koostööd. Tavarühma õpetajatele on see tüütu lisakohustus. Nende turvaline maailm on rikutud. Võõras inimene rühmas, ei tea, mida vaatab, mõtleb, räägib. Siin olekski vaja, et lasteaia juhtkond määraks protsessi koordineerima eripedagoogi. Aga kui eripedagoogi pole? Siis jääb tugiisik üksi ja põleb läbi. Vajab ise tugiisikut.  Isegi siis, kui ta tahaks oma tööd poole väiksema töötasu eest kui õpetaja, väga hästi teha. Kui peenemalt  väljendada, siis kaasav alusharidus on võimalik, kuid eeldab paljude osapoolte koostööd ja nõuab rohkelt ressursse. Isiklikult pooldan sobitusrühmasid. Loomulikult arvestusega, et õpetaja on saanud eripedagoogilist täiendõpet, rühmas on eripedagoog ja logopeed. Ilma selleta on läbikukkumine. Nelja lapsega rühmi (pervasiivsed häired) niikuinii ei tekitata. Pole ressurssi Nii inim- kui rahalist. Sobitusrühmas  on sageli vaja tugiisikuid. Juba laste füüsilisi eripärasid silmas pidades. Kui ikka kohal kümme last kellega toimetavad kaks täiskasvanut, siis sellest ei piisa. Erirühma õpetajad suhtuvad tugiisikutesse sallivamalt. Kui nad juba nii raske töö on vastu võtnud, siis on iga käsi ja silmapaar abiks. Muuseas, tugiisikute põud on endine. 
jätkub kindlasti kunagi...


laupäev, 11. veebruar 2017

Jääst süda

Leidsime ta Valgejõest. Ja see polnud ainus looduse looming.

Kella ühe paiku jõudsime Kadrina kihelkonda. Värvikood: hall

miks mitte lisada veidi värvi

ja piiluda magavale verandale

....õuna-aasta

tund läinud, Helendab
kas kuu või päike.

...üllatus


meie olime siin
...

looming
...

....

puudelt pudeneb...

kell hakkab kolm saama - oleme täiesti tundmatul teel
ei ühtegi viita ega bussipeatust
....see eest kitsekesed

ja uskumatu päike

loomulikult tuli uurima minna

ja veel üllatusi
uuesti uttu


nüüd juba tuntud koduteed mööda


120 kilomeetrit laadimist. 

Olen tänulik


Kodutee laul: Väljas on veebruar ( Valdo Randpere, Urmas Alender, sõnad Viivi Luik)