Juuli lippab jooksujalu!

On suur vahe, kas postitada üks tuulise ja külma ilma postitus või südasuvise unistusilma meeleolu.
Täna on meil suvesoe. Juba nädal vast.

 Eelmisel nädalal lugesin raamatuid. Kõlab veidralt. Minu möödunud aasta (septembrist juunini) lugemisvara moodustasid kooli ja erivajadustega laste teemad. Rohkem ei mahtunud. Ainult lemmikfilmid.
Nüüd haarasin kogust Alavainu 50-50 ja Mart Laari Eesti vanad armastuslood. Rahul mõlemaga. Ainult et...armastuslugude tegelased ei jää enam meelde. Et kes kellega, kus ja kui kaua. Panen selle arvuti süüks. Alati saab kiirelt kõike kontrollida. Kurb.

Sain just hoo sisse kui tuli ümber lülituda noorele generatsioonile. Nädal võitlusi. Kus vastaseks arvutimängud. Alla jäin. No kui Alavainut tsiteerida, siis 50:50.
Tunnen jõuetuse tunnet kui kaheksane loob endale virtuaalmaailma ja ei tule sealt kuidagi välja. Minu küsimustele kooli ja muu õppetöö kohta vastab nii: sa küsid täpselt samu asju, mida mu ema ja millele ma vastata ei oska. Emakeel areneb kohati ingliskeelseks ja õnneks ei saa ma mitte midagi aru. Siiski mahuvad teise 50 hulka jalgrattasõidud, looduse uurimine ja pildistamine, raamatukogus ja mänguväljakul käimine.

Eilsest tekitati minu juurde kooslus:
üks ema, vanaema, vanavanaema ehk 90 aastane Puruvana
üks ema, vanaema, ristiema ehk mina, Emmeliina
üks isa, poeg, lapselaps, tädipoeg ehk Poeg 3
üks kaheksane lapselaps, ristilaps, onupoeg A
üks kaheksane laps, lapselaps, lapselapselaps JR
üks kohekohe kuuene, laps, lapselaps, lapselapselaps LR

Täna taandus mugavamasse vaikusse Puruvana ja Viljanid Folgile esinema Poeg 3

Mulle jäid kodusolemise rõõmud kolme põnniga.


Pildid (A erakogu)

Eriti tundmatu objekt

Eriti must kass naabri rõdul

19.45 Viaduktil

19.50 anti roheline tuli

19.53 Tuleb!

...

Läheb..

Ristiema ja jänesed

Eriti äge jänes

Eriti valge jänes

Eriti õudne raamat

Eriti eriline lill

Eriti sõbralik koer

Eriti eksootiline koduloom

Tuleb kohal olla 17.07.2017

Esmaspäeval oli meil kokkusaamispäev. Pärast laulupidu polnud silmast silma näinudki. Kõrvast kõrva ehk telefonipidi kuulnud küll.  Rakverre kutsus meid kultuuri nautima kontserti korraldaja.
Maagiline 17 ehk 17.07.2017.17.17
Nimetame teda sõbralikult R. Kuulajaid oli  nagu Rakveres ikka. Esineja seevastu ei mahtunud neist mitme kultuuriruumi. Igaüks ei kannata kuidas "lahtise peaga ahvinäoga poiss" Indrek Spungini loomingus ja etteastes istus õues ja vitsutas vahvlit. See oli etteaste kõige leebem osa. Kui kultuurijuht oma alaealiste lastega lahkus kuulsime, et "mul ei ole midagi selga panna ja oma nahka ei oska ma välja kanda". Ja veel muud ka. Mina oma õrnade kõrvakestega pole see päris sihtgrupp, aga pean ütlema: põnev oli. Ja meelde jäi.

Kahjuks pidime enne õiget aega lahkuma. Oli jälle selgunud tõik, et "Jah, ilma autota on kurb maailm!" Mitte mul, vaid meil koos Päälinna brannega. Temal juhtimisomadused, aga autut netu. Enam. Kunagi oli kollane Sapakas. Ja isa punane Mosse. Mingi Zigull ka. Kindlasti isa oma.
Vahepeal oli isegi mees. Autoga.Siis kadusid mõlemad.
Kolme sõnaga pidime ilma autota leidma tee rannaäärsesse paradiisi, kus meid oodati. Saime hakkama. Autoabidega. 1913 aastal suvilaks ehitud, vahepeal elumajaks kohandatud maja. Õu, vaikus, männid, kibuvitsad, jasmiinid...Meie. Hiljem puudega köetav saun, värsked kasevihad, naiste seltskond (välja arvatud pisike prantsuse poiss). Gurmee: grillitud broilerimaks ürtidega, must leib kilu ja munavõiga, lehterkukeseenemoos, kreegi tšatni, valge vein. Suvi.

Kuna ise ei oska, siis pole häbi lasta teistel rääkida:
Vanad majad on natuke nagu vanad inimesed, tihti tüütud, aga kui tuleb selline eriline hetk, kui nad millegi üle ei kaeba, kui miski neid ei sega ja kui neile meenub, kui nad muutuvad oma elu rahulikuks jutustuseks, siis on neil korraga palju pakkuda. See hetk tuleb lihtsalt ära oodata, selle saabumist ei saa kiirendada. Ja kui ta on, tuleb kohal olla, midagi muud pole vaja teha. (Tõnu Õnnepalu)

)

Üksi, kaksi...

Eile mõtlesin üksindusele. Kas üksi olemine on üksindus? Kas kahekesi olemine on kaksindus? Aga mitmekesi? Kuidas seda nimetada?
Kuigi elan kaks ja pool aastat kaksinduseta ei tunne ma üksindust. Sellele vaatamata olen hakanud vältima nn. kolmandaks rattaks olemist. See tähendab omavanuste kaksindusse mitte sobitumist. Selges keeles öelduna: pelgan sõbrannade mehi. Ja kui niimoodi edasi läheb, siis välja arvatud pojad, kartus süveneb. Varsti silmitsen neid 60-seid nagu harukordseid eksponaate, kes minu jaoks moodustavad võõrliigi. Muidugi on kaasa aidanud viimased viis aastat täielist naiste maailma st. töökollektiivi.
Isegi meessugulasi napib st. pole. Kõik see vähene on Teisel pool.

Siiski üksikuid erandeid on. Naeratan endiselt bussijuhtidele ja taksojuhtidele. Isegi julgen nendega vestelda. Veel. Aga ei tea kui kaua.
Olen nii väheatraktiivseks muutunud, et isegi bussijaama läheduses vegeteerivad joodikmehed ei kergita minu lähedusse ilmumisel pead ega kaabut. Vot nii.

Matkaleib

Nii ta valmib   - aasta parimaks talutooteks valitu :)

http://virumaateataja.postimees.ee/4173861/kaarli-matkaleib-voitis-talutoidu-konkursil-parima-pagaritoote-tiitli

Kõik algab Sangaste rukkist

Siis tuleb tulla veskisse....

Nende kottide tõstmiseks on vaja mitut musklis meest (Mariann, 8.aastane)

Toode oli meie tulekuks juba valmis, jäi ainult nautida: oh küll maitses magus see!

Ega me niisama vahtinud, algas pätsikeste tegu.

Kõigepealt tainas, ikka Sangaste rukkist...

taignasse sai mõõdetud rosinaid, neli jäi kaalust üle, need sai põske pista...

sips ja sips, muudkui lõika...

Väikest vanaema polnud vaja nõustada ega jõustada - pea 90 aasta jooksul on pirukaid tehtud küll ja küll! ...

seevastu algajal kulus ikka tükk tegemist ja tahtejõudu

aga seda suurem oli rõõm kui tegu tehtud sai

Perenaise hoolsad käed annavad veel viimase lihvi. Ja hops ahju.

Seemnekakud peaaegu otsas, rosinatega ootavad uusi ostjaid

Noormehel oli hoopis mehisem töö ehk kuidas teradest kaerahelbeid toota

Tuli täie jõuga "lömastajat" vändata (Marianni pandud nimi)

Kui terad otsas oli vaja veskile minna uusi tooma ning kolme kaerasordi hulgast see õige kaasa võtta

ja jälle edasi - kohe mitu kilo. Kindlasti maitseb hommikune kaerahelbepuder enda tekitatud helvestest sootuks teise maitsega.

võib olla lisada desserdiks veidi tigusid?

Uued talupäevade külalised lähenevad. Perenaine pühib väsimuse näolt ja alustab ringkäiku. Kella seitsmeks õhtul oli ennast kirja pannud 210 külastajat. Lisaks need, kes kirja ei saanud. 

Nelja tunni jooksul mitu vihmahoogu nauditud, palju tööd tehtud, kotitäis leiba kõhus ja teine kodustele külakostiks - lõpuks ometi saab mürada.

Õnnelikud Pandivere Talupäevadel. 

Aitüma Kaarli talu: Kadri, Lembit, Sass, Mirjam. Nii ilusat päeva on raske piltidesse püüda. Meeltesse aga küll.

Perekonna matemaatika

Olen laulupeo usku.

Põlvkonniti pole see pelk hetk, vaid olemine:
90-ne 12 tundi teleka ees
60-ne 14 tundi laulupeo sees
5 kaare all
1 esimest korda
3 suurt  2 väiksega vaatajaks-kuulajaks

Meie!