Muutumine

 27. nov. läksin maa alla sellisena..

ja esmaspäeval tulin välja niisugusena

Nali pole mind maha jätnud

 

Ei saanudki kuupäeva 21.11.2021 pealkirjaks kasutada. Lihtsalt resideerusin Väikeses Maarjas ja seal on 1000 ja 1 tegemist. Näiteks

..Tuunikala salat kodujuustuga ning kaneelikad

või maitsev kanasalat 

või...odrakarask singitükkidega

jne. jne Pilte on sellest sügisest ema juures kümneid

ja muidugi ema

Täna aga varastasin aega ja olen üle hulga aja hommikul kodus. Aeg enda jaoks. Ja mida mina teen? Kolan nigu totu FB-s, jälgin murefoorumit ning pean üksinda kovisiooni. Selle asemel, et Midsomeri mõrvasid lahendada, mis on hulga tervislikum. Sekka korteri koristust ja muid meeldivaid tegevusi st. sobran riietes. samas on mul tekkinud mitmeid küsimusi:

Kes leiab korterist tolmuluua (teate küll, selline värviline nuustik) muidugi koos mulluse tolmuga?

Miks on nõudepesunuustik (pisike küll, aga ikka) kraanikausi ees põrandal?

Miks on võipaki küljest näkitsetud (hiir? Viplala?)

Kuidas saab inimesel olla kahes kohvris kokku 37 õhukest ja mitte väga õhukest salli?

Mul on 1 kolleeg, kes kogu aeg kommenteerib mu rõivavalikut. Ta teeb seda trepil, kus olen kõige haavatavam. st ripun kättpidi käsipuu küljes. Näiteks:

-sa täna kohe mustas?- (minu jaoks on hingedepäev sobiv musta pluusi päev.

-ooo, sa täna kohe valges!- kadripäev ju! 

selle eilse lahendasin omast arust andekalt nii, et isegi üks pisike, aga tähelepanelik piiga pani tähele: õpetaja, sul oli enne valge pluus ja nüüd on must (lihtsalt oli vaja juuksurisse minna)

-sul kohe triibuline kleit, oled justkui meremeest (kleit 1.beeži ja valge triibuline, jummala tagasihoidlik, ma pole nendes värvides meremeest näinud)

-sul kohe triibuline kleit, oled justkui Sipsik (kombinatsioon hallist, mustast ja terrakotast)

Kui panin halli ülikonna (moodne sõna, ajakirjast leidsin, meie ajal öeldi pükskostüüm) alla roosa pluusi, siis järgnes muidugi "mida vanem eit, seda roosam kleit".

See on põnev mäng ja annab koolipäevale vürtsi. Järgmiseks nädalaks on mul varuks musta-valge ruuduline tuunika (ei tea, kas talle tuleb silme ette malelaud, aga nii andekas ta ilmselt pole)

Kohe tegemist igapäevaselt seal koolis, lisaks veel hariduse andmine.

Teine äärmus on branne, kelle aeg ajalt enda pidevast kasvamisest fotodega märku annan. Tagasisidet küsides, et kas ja kuidas sobib saan vastuseks: sa ju tead, et ma riideid ei vaata. Õnneks on teine branne veel. 

Tolmuhari ilmus välja koduste riiete kapist. Müstika!

Kolmanda klassi muusikatunnis kordasin või õppisin, ega enam ei mäleta, väljendeid, mis minu praegust olukorda iseloomustavad.

Diminuendo (kahanedes)

Crescendo (kasvades)

Möödunud aasta samal kuupäeval soovisin vabaneda liigsest ballastist. Nii et ikka diminuendo. Aga peale jääb crescendo. Muusikaga pole siin midagi pistmist. Lihtsalt vägivaldne tõlgendus aasta vahetamisele.

11.11. 21.

Maagiline kuupäev pidi olema. Eks ma siis korjan riismed kokku.

 Sõltuvussuhte partner. Juttu tuleb muidugi...televiisorist. Öösel ja õhtul on telekas mu tühjade ja kurbade tundide saatja. Iseenesest on ta partnerina hea: ei vaidle vastu, lülitub kiiresti teisele teemale vastavalt minu käsule ja soovile ning laseb ennast ilma vastu rääkimata minu elust kõrvale tõrjuda ning välja visata. Teisalt on ta siiski piiratud mõistuse ja silmaringiga ning topib vahele mingeid nõmedaid reklaame. Pole viga, küll ma ta kodustan.

Uus. Tahtsin täna kirjutada pika ja minu jaoks sisuka loo. Välja ei tulnud midagi. Aga kurb ma ei ole. Suutsin hoopis ennast ületada ja kodu muuta. Üks vana diivanvoodi kolis välja ja uus tuli asemele. See kõik toimus tunniga ning hiljem jäi mulle põranda puhastamise funktsioon. Tuba on kuidagi pidulik. Valisin kapist kardinad, aga homme vist mängin ümber. Muuseas, kunagi olid mul iga toa jaoks aastaaegade kardinad. Ausalt.

Imeline kontsert. Sain istuda kahe poja vahel. See toimus kohas, kus poleks midagi sellist oodanud. Bachi pärlid, Tamsalu kultuurimajas. Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester. Dirigent Tõnu Kaljuste. Kui Rakvere linn jättis ära kogu kultuuri (nuuks, kuigi minu kolm piletit maksti välja), siis Tamsalu kinkis mulle sügisese südame.

Kool. Olen peaaegu testimise meister. Vahest on tunne, et õpilased, kes piiluvad minu tulemust oleksid elevil, kui näeksid kahte triipu. 

Korrastasin pilte ja mälestusi. Ei olnud valus.