pühapäev, 25. oktoober 2015

Loll saab riigilt ikka peksta

...ehk seaduse mittetundmine.
Vana lugu, aga kurjaks teeb ikkagi. Sellepärast kirjutangi, et saaks peast ära.

LUGU ALGAS
tegelikult hulga varem, aga seda ma siis veel ei teadnud.
Möödunud aasta 29. dets. sai töökohal surma ÜKS MEES. Minu mees.  57 aastane ja 2003 aastast saati osalise töövõimega st. töövõimetuspensionit saav.
Surma aeg ei sobitunud meie tublisse sotsiaalsüsteemi. Nimelt oli jaanuari pension kenasti pangaarvele teele saadetud. Huvitatutele ütlen, et summa veidi üle  kahesaja euro. Mina loomulikult sellest kandest ei teadnud. Kuna politsei ID kaardi konfiskeeris jäi  sissepääs mehe pangaarvele suletuks. Koodikaarti ta põhimõtteliselt ei kasutanud. Teadsime, et pärimisasjade ajamiseks on aega küll ja lubasime endale luksust st. leinamist.

ESIMENE KIRI ehk asjaajamine Sotsiaalkindlustusameti moodi.
13 päeva pärast mehe surma leidsin postkastist ümbriku ja selle seest konkreetse kirja. Minule ja koopiad kõigile neljale pojale. Sotsiaalkindlustusamet andis teada pealkirja all Pensioni tagasinõue, et antud amet on 29. dets. 2014 surnud inimese pensioni kenasti 5 jaanuaril 2015 tema pangaarvele kandnud ja nõuab seda 16.veebruariks tagasi. Veel pakuti võimalust kokkuleppeks, et tasuda see 224,32 eurot kasvõi osade kaupa. Kuna pärimisprotsess pooleli ei tohtinud mingeid tehinguid teha. Nii ütles jurist. st. mina poleksin enda pangaarvelt mingit surnud mehe pensionit tohtinud ära maksta.
Seda millegipärast ei teadnud haritud või üleharitud ametnikud. Ju nad mõtlesid, et jooksen nende pensionirahaga poodi või spasse  Milleks muidu ähvardus: Kui kokkulepet ei saavutata, siis algatab Sotsiaalkindlustusameti Finants ja varahaldusüksus menetluse enammakstud töövõimetuspensioni tagasinõudmiseks.
(pagan võtaks, ise nad ju toppisid selle pensioni surnu pangaarvele, mitte mina)

PASSIMINE
Poeg 1 saatis kenasti ministeeriumile e-kirja milles valgustas olukorda. 7 aprilliks saime kõigi toimingutega ühele poole.
Asi viibis, kuna tegemist võis olla ka tööõnnetusega.

ETTEKIRJUTUS JA HOIATUS
ei jõudnud veel pangaga asju lõpuni ajada, ega ka ebaõiglaseselt saadud surnud mehe pensionirahaga  Kanaaridele puhkama sõita (ikkagi 224,32) kui saabus tige ähvardav kiri. No et hakatakse enda tehtud viga sundmenetlema.
(Jätsin siis sõidu ära :D no ega selle rahaga Gotlandist kaugemale ei jõua ja otsustasin enam mitte riigivaras olla. )
Loomulikut tagastasin raha kohe, kui pank asjad korda ajas.

VASTIK
oli see, et ei mingit vabandust nende süsteemivea tõttu meile leina ajal tekitatud ebameeldivuste pärast.


"TORE sotsiaalkindlustusAMET" ehk UUS LUGU

alustan jälle algusest.  Kes mu blogi lugenud teavad, et kaks viimast aastat mu elus pehmelt öeldes hirmsad. Venna haigus ja surm, väikse venna(risti)poja eriliseks lapseks tunnistamine, mehe ootamatu surm tööõnnetuse läbi, ema vanaduspõlveks määratud kodu müük ja kolimine minu juurde, töökoha ümber mängimine....ehk aitab kuigi võiks veel jätkata. Ühesõnaga - elasin ühe päeva korraga ja öö ka.

Pärast kosutavat suvepuhkust läksin loomulikult tööle. Kuna me "kõik saame vanaks" olukord ohtlikult  lähenes siirdusin mainitud ametisse. Uurima, et kui olukord kätte jõuab, siis kuidas käituda. Ametnik uuris, et olukorrani pole enam palju aega. Küsisin siis, et millise summaga vananema tuleb hakata. Vastus ei rõõmustanud. Küsisin, et kas ikka nn. laste eest saadud aastad ka arvestatud.
????
Ja tuli välja, et pole mul lapsi. Lapsed olid ikka veel 10 kuud tagasi surnud mehe omad. Säh sulle e-riiki. Seda nende süsteem ei võtnud vaevaks mulle meelde tuletada, et loovutasin neli last vabatahtlikult 2003 aastal mehele. Kuna surnu neid ise ei tagastanud, siis üleüldine süsteem ammugi mitte. Nii kaotasin 10 kuu töövõimetuspensioni lisa 300 euri ulatuses. Polnud kellegi karmi kirja esitada ja kedagi ähvardada. Õigesti arvavad need, kes teavad, et midagi ei tagastatud.

Hea, et lapsedki tagasi sain.