No mis elu see on? Absoluutselt

 

Lükkan nagu lumelabidaga üht päeva teise järel õhtusse. 

Liisa Pakosta jagas ühel terevisioonihommikul tarkust, mille eest oleksin teda tahtnud sussiga visata. Praegune 70 on uus 48. Oleks siis veel, et 50. Võib olla tõesti, a vähemalt maapiirkonnas on 70-ne selgelt 70-ne. Ma ei taha! Kui peaksin praeguses vanuses töötama veel 15 aastat, et pension terendaks. Tahan olla täpselt selles vanuses, sest kuhu ma need elatud aastat vähendan.  

Käisin hea juhuse tahtel Paide Kultuurikojas meeleolukal muusikalikontserdil. Publikuks valdavalt naisinimesed ja valdavalt just teatud vanusest teatud vanuseni. Kuulekalt kandsime maske ja püüdsime vaheajal head ja paremat manustada meie aja "teater algab puhvetist" kohaselt. 

Elu koolis pole enam endine. Üldine märksõna on hirm ja kahtlustamine. Või minnalaskmine, mis veel kõige hullem.

Tasuta huviharidus bussijaamas jätkub endise hooga, oleneb turvamehest. Ja muidugi neli dimensiooni.

Vanaema, sa ju lausa värised. Kallistasin kolme ilmselt liiga kõvasti. Pea kaks kuud lahuselu päädis sellega, et mu korras kodust kadusid riiulitelt kõik SUUREMAD hõbe - ja ersatsehted (mina olin politsei, sest kõik kolm tahtsid pätid olla) Esmaspäeval tolmutades leidsin kolm seljakotti "pättide" kraamiga. Isegi arvutihiire olid nad osanud piistu panna. Kas küünlaid põletame? Kas sa ikka palveid loed??? Kas Ruunimängu mängime? Ja kas me järgmisel pühapäeval näeme ja sauna teeme?

Emaga lahendame ristsõnu ja vaatame poliitikat. Seda jälgides igav ei hakka.

Raha ja rütm

 

Tegelesin raha-asjadega. Kuna kusagilt tuletati meelde, et euro tulekust möödas 10 aastat. Rahast ei räägita, aga räägin ikka! Oleksin teadnud, et kaduneljapäev :))))

Minu 10aastat jaguneb pooleks: esimesed neli oli AK-ga jagatud, viies oli õppimise- kohanemisaasta ja viis viimast täielik omavastutus. Kuna teostasin ja teostan enamus makseid läbi panga, siis on tagasivaated selged ja vaidlustamisele ei kuulu. Kui number ütleb, et on kulunud, siis on kulunud. Kui number ütleb, et on laekunud, siis on laekunud.

Esimene vanaduspension 2015.a. lõpus tõi pangaarvele 327 raha. Ja nii jäi. 2016.a.töötasu võib tagantjärele avaldada, keegi pole keelanud. 250-300.- ja suvi välja arvata. Uskumatu, arvud näitavad, et sain hakkama veidi rohkem kui 500 rahaga kuus. Maksud makstud ja puha! Boonuseks kaks suvereisi. Riiga ja Stockholmi. Ning sügispäev Helsinkis. Lisaks kauneid eestimaiseid sutsakaid. Isegi Haapsalus käisin. Kinke ostsin lapselastele -nii sünnipäevadeks kui jõuluks. Aqvas käisin talvel. Kuukaartidega. Söögi-ja joogiga ei närutanud.

2017 kiskus kuukulud 600 poole. Pinss oli suurenenud 350-le, töötasu kahe pooliku koha eest 400.- kanti.  Lennureis Hispaaniasse, millest maksin ainult piletid ja veidi kulu, ülejäänu eest hoolitses poeg. Ning sügisel nelja päevane Rootsi sõbranna tütre juurde. Ja jälle sama rütm, ainult külmik tuli uus osta.

2018 Pinss suurenes, töötasu stabiliseerus. Tundsin, et pean hakkama säästma. Mul oli juba mõni aasta nn. nutikassa ehk väikeste ostude kokkuhoiuabi, millega arveid ümardatakse. Hea võimalus näiteks reisifondi tekitada. Säästmisele vaatamata kiskusid kuukulud 700.- kanti. Uskumatu, kas teen midagi valesti?  Muidugi, olin lahedamaks kulutajaks muutunud. Uus läpakas, katki läinud saunakeris, küllaltki kulukas loodusreis kolleegidega Lõuna Soome ja odavreis perega Poola. Tore ja töökas aasta.

2019 suutsin kulusid minimeerida, sest suvereisisid polnud. Seega sain rohkem säästa, kuigi eluasemekulud tõusid märkimisväärselt, sest otsustati suurendada nn. kogumisfondi, et hakata maja renoveerima. Aga ikkagi-näiteks uut pliiti oli vaja.

2020 Pension suurenes, 509.- Nüüd saab siis pensioni tõusu vaadelda. Viie aastaga 182.- võta või jäta :) Just möödunud aastal tundus mulle, et toit oli kõvasti kallinenud. Eks ma laristasin ka. Koroonaga võrdselt. Ühistule kulud suurenesid veelgi. 

Mis on siis konkreetselt tugevalt kallinenud? 

Näiteks Aqva sooduskuukaart maksis 2011.a. 42.- ja nüüd 68.- 

Samas bussisõit maakonnaliini bussides on tasuta. Kuna olen peaaegu et igapäevasõitja nii linna poodi kui nädalavahetusel ema juurde 30 km. kaugusele, siis arvan, et säästan 30-40 raha kuus. See on märkimisväärne summa millele lisandus selle suve meelelahutuslik"bussiprojekt" . Takso on ilmselt veidi kallimaks läinud viimase viie aastaga. Tasuliste busside piletid on jäänud enam-vähem samaks. 

Autokütus on ilmselt väga palju kallinenud ja konkreetseid numbreid oskavad kindlasti auto-omanikud öelda. 

Toidu hinna määratlemine on raske. Seti suu sekki mööda nagu vanaema õpetas.

Jummel milline väsitav ettevõtmine see oli. 

Vana-aasta õhtu kodupidu neljale

Jõulupüha kodupidu kuuele

Miks nii väike seltskond? Sest neljandik (viis liiget) olid korteris kinni :(

Rahunemine

 ja selle aasta pikk esimene

Tegime Anneli ja autoga kolmandal jaanuaril talvesõidu. Kõik on ju niii-ilus! Ja külmaks ka ei läinud. Juht valis tuntud teid: Rakvere-Jõepere- Pariis- Saksi- Moe -Tapa (ja ongi mõisa kohale ehitatud korterelamu lõhatud). Keerasime ninad Lehtse poole. Jälle nagu poleks siin teel kunagi sõitnud. Imelike nimedega kohad: Jootme, Põriki, Härjamäe... Vanad ja vähem vanad majapidamised. Kuna päev lühike, siis pöörasime teist teed tagasi. Huvi tekitab viit Rabasaare. Lumeolude tõttu ei riskinud. Teine kord. Tee äärde jääb erakätes Kolu mõis. Valdo Praosti järgi 156 mõisat Lääne - Virumaal. Ilu imetledes jõuame Kadrina taha Undlasse, endiste Flora hoonete juurde. Et silmailu pikendada valisime tagasiteeks marsruudi läbi Viitna. Nagu alati, ei pidanud pettuma. Nii see sõit tehtud saigi.

Kodus kolasin huvi pärast Tapa muuseumi kodukal. Kunagi käisime seal töötute grupiga, räägiti palju ja huvitavalt. Mõisad on kõik kenasti jonksu pandud, vali ja loe. Kalmistud ka. Sügisene kalmistupostitus jäigi tegemata. Sellest moraal: kui kohe ei kirjuta, siis ei kirjuta üldse.

Mõned udupildid nelja tunni vältel:

.