pühapäev, 13. august 2017

Külaelu ja turumelu veidrused

Plaan kirjutada iga päev üks looke kukkus läbi. Ju ma siis pole süsteemne. Õnneks on mul sõber Fotokas, kes mälu toetab.


Kuna reede oli mägede päev ( see tahab eraldi lugu), siis eile oli külapäev ehk siinse kodu päev.

Otsustasin süsteemselt päevitada. Aga välja tuli triibuline. Näiteks - ülemine osa paremast jalast on pruun, alumine valge.Neid näiteid võib tuua rohkemgi. Oleneb, kust poolt vaadata. Aga üht saan öelda- homset Vahemerepäikest mu parkind nahk kartma ei pea. Siin basseini ääres päikesekreemi ei kasuta, ainult järelkreemi õhtul.

Lõuna ajal tuli brannede igatsus. Selle põhjustasid viis inglise keelt rõõmsalt lobisevat hotellikülalist - sõbrannat. Õnneks on meil telefonid. Maabranne, Päevalill ja Päälinnabranne aitasid hädast.

 Õhtuks oli kõik korras ja settisin ennast kirikuväljakule.


Pink vaatlejale

See oli nüüd hetk, mil igatsesin diktofoni. Kõigepealt lõi kiriku kell kaheksa (eesti üheksa). Pühakotta sisenes 1 kirjus kleidid vana naine. Tõmbas ukse kinni. Ma ei söendanud järgi minna. Ja hea oligi. Minust ta sinna jäi, kui kahe ja poole tunni pärast lahkusin. Siis sõitis autoga kohaliku tapasebaari (Tapas - sakuska-suupiste, esimese õllega tasuta) ette omanik. Tõstis õue plasttoolid ja lauad, need tavalised, valged ja punased ja hakkas neid pesema.

Kirikuväljakule ilmusid koertejalutajad. Külakoerad, vähemalt kolm, üks armas bokser, nuuskisid minu ümber juba enne. Nad on kõhnad, aga ilmselt neid toidetakse. Siis hakkas majadest imbuma inimesi: vanem härra lükkas ratastooli, milles ülikõhn vana naine. Vanapaar jalutas käe alt kinni, mehel toeks kepp. Kahe lapsega turistiperekond pöördus hotelli tagasi. See nn. hotell on väike, kahekordne, terrassiga, armsa siseõue ja basseiniga, millest mina ka osa saan. Üks moodne naine tuli oma koeraga. Koer jooksis, naine tegi suitsu. Hiljem sisenes majja, kus aknast hakkas kostma klassikalist muusikat.
Inglise keelt rääkiv hotellikülaliste seltskond suundus baari. Oldi lõbusad ja häälekad. Juba oli baaris kolm lauda kuuest täidetud. Üks härra sõitis autoga ja plastkanistriga külakaevule. Ja nii edasi ja nii edasi kaks ja pool tundi.

ÖÖelu lõppes järjekordselt väga vaikselt ühe paiku. Reedel peeti näiteks tänavasünnipäeva. Laud oli sõiduteele kaetud, paarkümmend inimest istus selle ümber mõnusate nägudega ja naeratasid, kui me autoga mööda ei pääsenud.

Poeg peilis, et külas elab 400 inimese ümber.  Iga maja ees, kus elatakse, on autod. Granadasse kümne minuti tee.

PÜHAPÄEV -TURUPÄEV
Palusin end teisele turule ka. See nn. mustlaste linnaosa turg ongi kohalike ostukas. Ainult pühapäeviti. Mõni kohvriga turist seikles samuti lettide vahel, Kohvriga. Ilmselt visati pühapäeva hommikul hotellist välja.

Sain jälle kogemuse võrra rikkamaks. Näitab ju turg kohalike olemust kõige paremini. Kahel pool u. viie sammu laiust turutänavat paiknesid letid ja hüüdsid mehed - naised. Mida nad hüüdsid? Ikka üks euro ja kaks euro ja kolm euro ja viis euro.
Üks tähendas seda, et sobrasid riidehunnikus. Kaks tähendas seda, et osa kaupu olid riidepuudel.
Kõige kallim kraam vist,  pitsilised kleidid maksid 15 raha. Seda keegi ei hüüdnud. Kilomeetri pärast jõudsin söögiturule. Keegi ei hüüdnud, aga vaadata oli. Poeg ostis viinamarju, päris, 75 senti kilo ja suure kilekoti kollaseid väikseid tomateid. Euro eest. Väga tomati maitsega.
Kuna reisin ainult käsipagasiga, siis igasugu maitseaineid ei riski kaasa smugeldada, Sellepärast ainult nuusutasin.
Huvitav on see, et rahvas ei trügi. Müüjad on nii mehed kui naised. Ostjad peamiselt vanemad ja keskealised vaevatud olemisega naised. Mõned koos lapselastega. Meenutab meie riideturgu kuhu kooli alguseks maalased tulevad.

Turu kohta pidavat räägitama, et see on mustlaste turg, tuleb olla ettevaatlik. Ettevaatlik olin, mustlasi ei näinud, pilti ei teinud. Rahakott jäi alles. Raha ka :)

Vaatan mõned vanemad pildid.
Ühel öösel, kümne  paiku elamiskohta jõudes leidsime, et küla on  autodega kaetud. Uudishimulik, nagu ma olin selgitasin, et kirikuväljakul näidati välikino. Kaunitar ja Koletis hispaania k. Nagu näete, rahvast jätkus. Popcorni polnud, mehed jälgisid kaugemalt, õllepudelikesed peos. Ilmselt kartsid koletist.

.......

Järjekordselt sõidult koduteele pöörates eristas südaöine pilk teel hobusepabulaid. Süüdlast polnud vaja kaugel otsida. Külamees oli oma sõiduriistaga baari tulnud, latern kõik kenasti ees. 
...

reede, 11. august 2017

Hommikune postitus, ehk parim aeg kirjutada toidust


Miks? Sest kõht pole veel tühjaks läinud ja meenutused ei aja vesistama.

Maslow püramiidi aluspõhja järgi peaksid olema igapäevaelu vajadused rahuldatud. Söök ja riie ja mõnus pesa, kus pea padjale panna. Alles siis tulevad need teised.
Kuna oleme kahekesi, siis saame valida, mida põske panna. Pean kohe kurbusega ütlema, et kõik mu lootused kahaneda on esimese nädalaga haihtunud.

Kahel õhtul, kodu mõistes hilisõhtul, oleme väljas söönud. Mõlemad kohad meie lemmikud - hiinakad. Esimene oli lihtne. Kaht sorti nuudleid, võrsetega ja lihaga, riis maisiga, igasugu frititud kartulid, pisisnäkid, kana meega, lihad, toorsalatid, suši, puuviljad, koogikesed ja jäätis(ed). pool liitrit vett kauba peale. Kõik see maksis kuus raha. Meie sõime kolm tundi. See tähendab, et kogu aeg suu ei matsunud, sest viisakas inime ei räägi täis suuga. Taldrikuid vahetasime, söögiriistad jäid samaks.Laua kate oli paberist.  Muusika ei mänginud, seda polnud vaja, sest kohalikke sööjaid oli küll ja küll vadistamas. Mulle meeldis, käiks või üle õhtu. Aga varem, mitte öösel.

Teine oli restoran. Katted olid küll paberist, aga salhvad paksud ja neid sai vahetada. Taldrikud viidi kiirelt eest ja nuge-kahvleid võis vahetada. Toorete roogade valik oli muljetavaldav. Ega ma nende molluskite nimesid tea. Ühed olid vuntsidega, teised ilma jne. Karbid tundsin ära, neid lasksin oma silma all keeta, hiidkrevette ka. Suured taldrikutäied, sest tulemus, mis pärast järele jääb on vaid mõtteline kogus. Olime kultuursed, ei loopinud karp ega koorikuid lauale nagu kõrvalseltskonnad, kus kahe rahuloleva mehe näod ei paistnud lõpuks karbikuhja alt välja. Poeg laskis hiljem veel lihatüki küpsetada. Noh et oleks kodune tunne.
Valmisroogade rida oli samuti muljetavaldav. Laevalett kahvatub, aga need, kelle lemmik pole näiteks frititud kaheksajalg, need jäävad vist nälga. Meie igatahes mitte. Sušide valik oli suur ja kastmeid oioioi. Ma kõike enam ei mäleta.
Magusaks sai näiteks mingeid karvaseid põldmarja moodi asju kasta šokolaadi sisse. šokolaadist oli nagu kolmeosaline fontään ja muudkui voolas. Loomulikult oli teisi puuvilju ka. Ja vähemalt viit sorti koogikesi, kreeme ja tarretist. Jäätis polnud topis, vaid ise kulbiga õngitseda. minu lemmik, roheline pistaatsia, mille pisike torbik maksab päälinnas kaks raha, oli ka.Joogiga koonerdasime. Pudel vett ja aitab küll. 14 raha inimese peale, pluss kaks vee eest. Kuna tegemist  bufeega, siis jootraha polnud kellelegi jätta.

Kokkuvõttes selline kulutamine sobib ikka rohkem neile, kes mereandidega sina peal. Tsiteerides Sõbranna Päevalille: Oled sa näinud, et  meie eesti kõndival toidul oleks kaheksa jalga? Ikka neli ja mitte rohkem.

Sõime kolm tundi. Lõpetasime nagu ikka südaööl.

Rohkem väljas söömise kogemust ei ole. Kohalik tapasebaar ootab järge. Ah, jaa, kaubanduskeskuses late ja croissant 2,50

TOIDUPOOD - ketipood Mercadona (nagu meie selver)
Kuna lahkunud lähikondlased jätsid külmkappi hea pagasi, siis oleme poes käinud kolm korda. Rohkem ikka joogi pärast. Vett ja õlut ja mulliveini ja Sangriat ja hispaania veini ja siidrit ja....
Mulle sellest piisaks, aga et tühi poeg ei seisa püsti, siis on vaja muud ka.
Hindadest:
Joogipakend ei maksa ja risustab hiljem sorterimata prügi. Õudne!
Sangria 1,5 l. 0,99
Gaseosa (kõlab nagu joogivesi :) 1,5l  0,25
Verano Limon 2l   1,13
Steinburg 12 tk (0,25)  3
Tinto Joven 0.86
1 Sidra pacx 1,95  (6 armsat pisikest klaaspudelit) 1,65
Saite aru, eks?

Olen salatiusku: mingi roheline leht ja siis sinna sisse vastavalt rahakotile oliive, juustu, tuunikala, tigusid, muna jne.
Veel olen omletiusku. Suvikõrvitsaga ja sibulaga.
Ja pasta usku. Tigudega, loomulikult.

Muna - kallim kui meil 10 tk 1.38
neid teisi saab siin kaks või kolm karpi meie ühe eest (ei hakka seki pealt nimesid veerima)
tomat - sama odav kui meil
salatipea - 0,60 senti kilo
suvikõrvits -1 eur kilo
aa, väga tähtis, oliiviõli, tundub kvaliteetne, klaaspudel, lutiga 3.69
600 gr. pähklisegu 2,36

Lihakraami ja juustu peab lihtsalt jälgima - odavat leiab ikka. Huvitav juhtum- poepoiss tuli meie juurde ja soovitas allahindlusega peekonit. Kas tõesti näevad kaks märgatavalt ülekaalulist valget eurooplast talle nii näljasena?

Leib ja sai on vist meiega ühes hinnas.

Nüüd lõpetan ja lähen omletti tegema.

Khajuks on pildid fotokas ja ei taha välja tulla.



kolmapäev, 9. august 2017

Granaatõuna linnas



Selleks, et ennast turule viia tuleks olla pühapäevane varajane linnuke. Mina seevastu magasin sisse. Õnneks magasid või sõid teised turistid veel hommikust ja kella kümne ajal oli Granada vanalinn meeldivalt inimtühi.

ALBAICIN

Kuna mu ühegi jutu eesmärk ei ole ajalootund, siis panen kirja :
Palavus - talun hästi, isegi väga hästi sest liikumine 35 soojakraadiga pole probleem. Kõige tähtsam on mitte ennast vähjaks praadida, siis on küll palavus tappev ja öö sulaselge piin. Eriti, kui ära kõrbeb näiteks mõtteline osa kehast, mida tundsin teisel päeval.
Märkan pisidetaile - vahin palju ringi pea laiali, pomisen eesti keeles või hüüatan kõvasti, ühesõnaga käitun veidralt. Meie keel tekitab üldiselt tähelepanu.
Turul olen ostuvõimetu - see tähendab, ei suuda kiirelt tegutseda ja nii jääb mõni asi lihtalt ostmata.










Catedral de Granada 


paned mündi ja elektriküünal elektriku mälestuseks hakkab põlema (nägin esmakordselt)

sellised sildid osutavad turistile infoteenust
Õnneks on mul oma isiklik Giid-tõlk Poja isikus

ALCAITCERIA

turu tänav 1,5 meetrit
.....
sellelt mehelt ostsin 1,teist

tänavalt lähevad kitsukesed vaheboksid kuhu saab sisse minna -soovitavalt küljetsi

....

mõtlesin alguses, et mis lepatriinukultus neil on, siis lõi klaariks-flamencokleidid


müüjad on eranditult mehed

....
natuke eredamat
...

valikud: kas 100 eurine lehvik või 5 eurine

....

sallidega sama

...Nagu näha on mu kott tilluke