Ilma rahata ja trepist üles

Pühapäeval on hea mõtlemise- ja vaatlusega alustada. Selleks sai leitud üks "unustatud mõis".

Tegelikult ma ei tea, miks mõisakoole "unustatuteks" nimetatakse. Minu meelest on just koolid eriliselt meeles kui keelel.
Unustatud on Virumaal hoopiski Neeruti, Uhtna, Einmanni ja veel palju teisi. Eriti mahajäetud Porkuni. Need häärberid, kus koolid sees, on elule valla.

Meie seekordne eesmärk oli külastada Kiltsi mõisa. Õieti lossi, sest nagu giid ütles: kui torne on mitu, siis on tegemist lossiga.
Ega ma siis siin kodu ligidal esimest korda polnud, aga küll ei tee küllale liiga. http://emmeliina.blogspot.com/2011/11/oh-roomu.html

Nüüd pean vast selgitama miks jutul selline pealkiri. Aga just niimoodi meile vastati, kui lossiõuel viltimisega tegelevat grupikest küsitlesime.
Juhtnööri järgides sattusime pea kohe kontserdisaali. See oli muljet süvendav. Valged kardinad heljusid tuules, lahtisest rõduuksest tuli sisse suvi ja iidvanal klaveril võlus pianist Diana Liiv barokseid helisid. Talle soleerisid tšello ja viiul. Mõtisklesin sõnade "kammermuusika" üle. Kas see on tulnud sellest, et muusikat tehakse kambris?
Wikipeedia kodus aitas.
Kammermuusika (itaalia keeles musica da camera) tähendas algselt õukonna tubades (salongides) esitamiseks mõeldud muusikat
Vaat sulle eesti keelt. Isegi oma tarede kambrid oskasid nad salongideks mõelda. Lossis muidugi "kambreid" polnud. Kui, siis kunagi alumisel, teenijatele mõeldud korrusel

Üldse on Kiltsi loss üks ütlemata põnev ja salapärane paik. Kui alustada keldritest, mis alles mõni aeg tagasi meetrisest kultuurikihist välja kaevatud ja korralikult puhastatud nii et paljastuvad kuuesaja aasta tagused seinad ja põrandad. Millise inimtöö ja raha jõul see kõik toiminud on, seda tahaks teada?

Ja muidugi mitte ainult keldrid, vaid kõik - fassaadini välja.

Vanad ajalehelood appi ja nii saan ühtkomateist teada:

Kiltsi loss saab 13 miljoni krooni eest iluravi 2010-ndaks aastaks tänu Norra abirahale. Väike-Maarja valla omaosalus kolm miljonit krooni. Mõisakoolidele mõeldud Norra Kuningriigi abiraha saamise tingimus oli see, et kool tegutseb neis ruumides veel 10 aastat (EPL, 2008):
Kiltsi mõisa peahoone (mõisakooli) renoveerimine ja mõisa üleandmise tähistamine toimus 27.nov.2010 (kooli kodulehelt)

Mõningaid fakte lossi ajaloost:

Loss püstitati XIV-XV aastatest pärit vasalllinnuse varemeile
Omanik R. von Gilsen (sealt siis lossi nimi Gilsenhof)
Liivi sõja lõpuks oli loss varemetes
1784 uus omanik Benckendorf asus varemetele ehitama ja nendega kokku sobitama varaklassitsistlikus stiilis mõisahoonet. Juurde ehitati poolkaarekujulised tiibhooned
1816-1846 kuulus loss meresõitjale ja õpetlasele Adam Johann von Krusensternile (1770-1846)
Krusensternidele kuulus mõis möödunud sajandi alguseni
1920-dast aastast asub lossis kool, mis kannab praegu nime Kiltsi Põhikool. Samas paikneb lasteaed
Alates 1994.st algas vähehaaval lossi restaureerimine millele pani õla alla MTÜ. Avati admiral Krusensternile pühendatud mälestustuba.
2008 valmis dokumentaalfilm" Spe Fretus-lootusele tuginedes"

Seinamaalingud, mis ilmusid välja restaureerimistööde käigus

Uskuge, seal on nii ilus ja nii hea ning sõbralik õhkkond. Olles giidiga ekskursioonil teadmisi omandanud ei pidanud me tühja kõhtu kannatama. Suurepärases ja suupärases kohvikus pakkusid perenaised omatehtud küpsetisi. Kartulikoogid ja igasugu muud hõrgutised kutsuvad tagasi minema.

Kõik hiilgas puhtusest. Hiljem jalutasime pargis ja nautisime päeva.

Nagu lossidaamid muiste. 

-2
Kogu park asub rohkem kui neljal hektaril.

Park on rajatud inglise stiilis admiral Krusensterni poolt ja selle korrastustöödega tegeletakse jätkuvalt

Rõdu ehitati admirali haiguse ajal, et tal oleks võimalik lossist väljumata värsket õhku hingata

Võrdlusmaterjali  annab mulle meenutus 2007 aasta suvel lossis toimunud mõisaööst, kus käisime kogu perega.

Kiltsi loss Väike-Maarja vallas on 17. augustil kõikidele huvilistele avatud öösel.

A. J. von Krusensterni nimelise MTÜ korraldatud “Öö mõisas” on omamoodi lõpetus ka külastusmängule “Unustatud mõisad”.

Öösel toimuva ürituse projekti kirjutaja ja korraldaja Kristel Lehtme seljas on üritust tutvustav mõisaöö logoga (pildil) pluus, mille tagakülg teatab uhkelt: “See pole T-särk. See on Ö-särk.”

Idee mõisaööst tuli Lehtmel ühe vestluse käigus Ahti Bachblumiga, kui ta plaanis teda ja Bonzot kutsuda Kiltsi mõisa esinema.

“Akustika mõisas on lihtsalt nii fantastiline,” rõhutas ta. Ühe esineja ümber kogunes teisigi.

Külastusmängu jooksul pidi teatud hulga mõisaid läbi käima ja seal käimist tõendava templi saama. Nüüd püütakse külastusele läheneda teisiti.

“Külastuspäevad saavad läbi, nüüd teeme midagi hoopis pahupidist,” viitas Lehtme 4. augustil lõppenud päevasele külastusmängule. “Öösel on ikka kõik natuke teistmoodi.”

Lehtme sõnul on eesmärk, et külastaja tunneks end täiesti vabalt. “Et ta ei mõtleks isegi sellele, mis ta autoga juhtub, ega sellele, et ta autovõtmeid mõisas ei kaotaks.”

Parkijad valvavad autosid ja nende kätte võib ka autovõtmed usaldada.

Kella kaheksast õhtul algavad kontserdid. Esinevad Sofia Joons, Maarja Nuut ja Janek Kesselmann. Duo Bonzo ja Ahti Bachblum annab kontserdi ja osaleb õhtuses võistulaulmises, samuti esitab Bachblum oma loomingut.

Muinasjutuvestja Piret Päär räägib mõisas elanud admirali auks meretaguse jutu. Regilauluansambel Kadrina Kadrid esitab eesti vanemaid rahvalaule ning Günter Kits ja sõbrad toovad kuulajateni iirlaste muusikat.

Ristatakse ka mõõgad - Tallinnas tegutseva Riveta klubi mõõgavõitlejad astuvad üles võitlusstseenidega ning tutvustavad huvilistele relvi.

Et öine mõis ei saa üle ega ümber legendidest, esitab Väike- Maarja näitering lavastuse ühest Kiltsi lossi valge daami legendidest. Millest legend pajatab, jätab Lehtme saladuseks. (Kadri Haavajõe, Virumaa Teataja 2007)

Oleks viis aastat tagasi keegi mulle öelnud, et sellest tegijast piigast saab mu kahe lapselapse ema, oleksin ma märganud, et öös oli tõesti asju. 

 Praegused ruumid ja fassaad on selleaegsega võrreldes nagu ...
Pildid suvest 2007

Kindlasti lähen ma sinna sel suvel veel.