Teisipäev, 3. juuli 2012

Kroonika, kroonika...tuult kroonib

Suur suvi on käes. Juuni on meid märkamatult maha jätnud ja kalendrileht keeramata. On olnud kena ja kiire aeg. Fotod on need, mis sellest kulgemisest märku annavad. Olen vahest mõelnud, et miks see märgi maha panek mulle nii oluline on? Võiks ju lihtsalt kulgeda. Samas, miks juba ammustest aegadest päevikuid peetakse? Naised ja tütarlapsed on ilmses enamuses. Mehed peavad kroonikaid. No vähemalt vanasti pidasid. Ju on siis minu "anima" ja "animus" veidi nihkes, et  täna pigem kroonika.

PISIPIIGA LASTEAIAPIDU
Minu väike lapselaps käib Waldorfkallakuga lasteaias. Seal, kus  kunagi ammu mu nooremad pojadki. Nende liitrühmast saadeti kooliteele kuus suurt sõpra. Peole olid palutud kõik.

"Piibeleheneitsi" tegelased

Seni veel kõige noorem

RAKVERE LINNA PÄEVAD 8, 9, 10 juuni
Seekordsed Rakvere linna päevad olid peale kaht vahelejäänud aastat oodatud sündmus. Kõigepealt pettumusest: Raamatulaat, koos meeldivate külalistega oli maha maetud. Kulude ja tulude tasakaal... nagu nii mõnelgi teisel kultuuriüritusel. See eest panustati deviisile: terves kehas terve vaim ning ööjooksule oli kogunenud pressi andmete järgi osavõtjaid kuue tuhande ringis. Pealtvaatamine haaras kaasa küll. 

Pildile pressis ennast Põhjakonn Põhja keskusest. 


Laupäevahommikune põnnide paraad, ehk "Pinnide pannide apalaat" nagu teadustas pea kolmeseks saav  tehnokraadist vennapoeg 2, läbis linna oma tuntud headuses. Meil oli vanaisaga kandev (õieti lükkav ja juhtiv roll). Väiksele preilile rahvahulgad ei sobinud ja nii pidi vanaisa temaga hiljem koju varjuma.


Kuna linn ennast metsapealinnaks nimetas, siis polnud väga keeruline põnnile kõrvad pähe kasvatada, et siis h(t)ardunult venna tehtud muusikat kuulata
 
Rakvere Ametikooli bändi "Teine amet", kus oma lugudega tegi ilma vennapoeg 1. Kui muusika ikka enda sees ja tahab välja tulla, siis pole noorel mehel parimat väljundit kui laule luua ja laulda.

Pildikesi laadalt
Kahel sündmusel kirikus käisin ka. Kammerkoor "Solare" oma kuuldud headuses ja kiriku lipu pühitsemine. Ja muidugi Pika tänava laat rahvamassidega nii laupäeval kui pühapäeval. 



Kõige harivam oli ekskursioon mööda linna puumaju. Juhatas meid Kaja Visnapuu. Laulsime kenasti linna vanima lasteaia (nüüdse lapselapse lasteaia) ees Arvo Pärdi "käin juba lasteaias, ei ole väike ma", kuna Pärdi ema seal ammustel aegadel kasvataja oli. Nii 60 aastat tagasi. See kõnd oleks väärinud pikemat lugu, aga ega ma mõni ajakirjanik ole. 
Kokku võttes: 
Linnas viibijale mõnus, aga kui poleks osa võtnud, poleks ka millestki olulisest ilma jäänud.


PÄIKESEPOISI SÜNNIPÄEV 18 juuni
Päiksepoiss, ehk vennapoeg 2, kes sündis kolm aastat tagasi päiksetõusuga, tõi kokku kõik mu neli lapselast. Üks kümnene, kaks kolmest ja noorim mitte veel aastakene. Huvitav oli vaadata iseloomusid ja iseloomukesi  - oskusi ja käitumist. Kui on ikka kodumuru ja päikesepaiste, siis mis veel lapsel vaja. Jalgratast ja oma lille kindlasti.
Ja võimalust loominguga tegeleda, et kui kunagi suur venna kivil istub ja ainult pilli tinistab, ei pea pisike ennast väsinuks töötama...



KVALITEETAEG LAPSELAPSEGA
Pealinna preili oli oma laulud ära laulnud ja lubas endale puhkuse provintsilinna lähedal. Algselt meenutas tema saabumine printsessi viimist seltskonda. Vanaema, kuidas sul nii palju tuttavaid on. ja kõik nad teavad mu isa. Ja kõik nad ütlevad, et ma olen tema nägu! Käidud sai nii raamatukogus, suve alguse pargilaulmisel, Zenja Fokini moešõul, kalmistul ja kaugematel sugulastel ning kokku kolmel jaanitulel. Sai tehtud küpsisetorti ja küüslaauguleibasid. FB konto ka. 



omapärane ja mugav valla raamatukogu siseõu
Keegi ei lähe koju enne kui esinduskohas kohas pilt tehtud

Üks kolmest jaanilõkkest

Sai vaadatud vanaema lemmikpilte ja loetud üks luuletus:
Sa ei ole kellestki parem.
Sa ei ole kellestki halvem.
Sulle on antud maailm.
Näe, mis seal näha.

Hoia seda, mis on
su ümber, hoia, kes kõrval.
Kõik olendid omamoodi
on naljakad.
Kõik on õrnad.

(Doris Kareva)



Enne lahkumist sai taevasse läkitatud üks soov


Nii ta läkski...







Nagu näha, on tükk tühja ruumi veel ees ja ootab tagantjärgilugusid












6 kommentaari:

tegelinski ütles ...

Ja mina mõtlesin, kuhu sa kadunud oled... Nüüd on asi selge ;)

tyyp ütles ...

...aeg kaob, rõõmud jäävad...

päevalill ütles ...

Meeleolukas tagasivaade,fotod teevad loo elavaks(elusaks).

helle ütles ...

"Ja oma rahvaga mul meeldib olla koos..." laulsime me oma sugulastega kokkutulekul.
Kodupaik, suguvõsa, juured - see on meile tähtis. Ei mina tahaks küll kusagil mujal elada.

Emmeliina ütles ...

Ka mina olen õnnelik, et mu lapsed ja omad kõik mu ümber on.
Praeguses tuulte pöörises aitab see elu stoiliselt taluda ja vanusele näkku vaadata

Bianka ütles ...

Mismõttes tuulte pöörises? Elu on laias laastus stabiilsem kui kunagi varem, valitsus ega raha ei vahetu lähemal ajal, riigivastaseid vangi ei panda ega siberisse ei saadeta, sõda pole karta, palgad püsivad endisel tasemel, hinnad tõusevad stabiilselt...Või tormab ja möllab laine hoopis su isiklikus elutiigis? :DDD