Kui olime paar tundi Tammsaare mail trampinud otsustasime veel paar tundi päeva pikendada. Teeviit juhatas Albu. Kõigepealt ilmusid vaatevälja kolm lapsevankritega naist ja päris mitu kortermaja. Silt pakkus lugemiseks Manni. Oi kui vahva kohanimi, pole nagu kuulnudki! Pettumuseks pidin bussipeatuses tuvastama, et tegemist siiski Männiga. Läbisime veel toreda lastesalga ja ei jätnud otsingujonni. Eesmärgiks üles leida Albu mõis ja sild. Auto parkisime hoone juurde, millel silt Raamatukogu. Akendest piiludes paistsid veel jõusaalile omased atribuudid. Ja õues kena mänguväljak väikelastele. Mõisa külje all asus teine vägakorrastatud hoone sildiga Albu Toiduait. Et tegemist oli pühapäeva õhtuga, valitses vaikus. Ja lindude hääled.
Mõis mõjus kaugelt kaunilt. Lähemale seekord ei läinud. Ehk kunagi...1921 aastast asub mõisas kool.
Mõned faktid kunagi ülemeenutamiseks:
¤ Albu vald (1316 elanikku) on minu jaoks eriline, kuna siin pole ühtegi asulat, vaid 16 küla
¤ Eduard Vilde romaan "Prohvet Maltsvet" rääkib Järvamaa talupoegade vastuhakust 1861 aastal
¤ EW ajal elas valla territooriumil üle kolme tuhande inimese ja oli üle kuuesaja talu
¤ Albu ongi Lõuna Kõrvemaa
¤ Albu vallas on Valgehobuse mägi, kus olen kunagi käinud, kui see polnud veel kuulus suuskamise koht
¤ Albu vallas on Järva Madise kirik
¤ Albu vallas on Tammsaare muuseum ja Vargamäe
¤ Albus on Alburahva teater
¤ Albu vallas on Albu mõis ja Seidla mõis, mida olen Pärnu bussi aknast aastaid imetlenud.
Millegipärast mulle kõrvalvaatajana tundub, et tegemist väga kompaktse ja ühtse toimiva süsteemiga. Väike, aga tubli.
Põneva kujuga pargipuu
omapärane veeallee
Sillad on minu nõrkus.
Albu kivisild on ehitatud 1873 aastal Ambla jõele.
Sild on kaheavaline, 19,2m pikk ja 5,7 m lai.
Allikas: www.albuvald
Tagasiteel tahtsime Käravetele, aga sattusime uuesti Aravetele. Ja siis juba koduteele. Tundus, et päev oli vähemalt kolme loo pikkune, kuigi kõik toimus 15 aprillil sellel aastal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar