Veidi venib

 

Veidi üle poole puhkusest möödas ja aeg pausiks. Mida olen teha jõudnud ja mis ootab veel ees?

Sellel nädalal peaks toimuma ühe päevane sõit Setomaale. See on selline "inimesi täis väikebuss ja aknast eriti välja ei näe" sõit, aga raha koha pealt soodne, sest tegemist penskarite projektiga. Setomaast ma ära ei ütle, kunagi olin Orava rühmas EÕM-is ja perega sai Värskas suvitatud. Loodame, et ilm soosib, sest mullune Võrumaa läks täiesti vihma nahka. 

Olen oma jalgadele väga vähe koormust andnud, sest õppetunnid möödunud ja ülemöödunud suvest tegid kartlikuks. 

PORKUNI BLUUS 

Suve suurüritus sai reedel mööda. Kolmandat aastat külastasime Pealinnabrannega Porkuni Bluusi. Seekord oli kaasas Branne Tütar koos kaaslasega Rootsist. See andis õhtule veel värvi. Täitus minu selle suve unistus ehk Bluus järvel. Tänu Iirisele, kes aerudega osav, hõljusime Pearu Pindre bluusihelide saatel vesirooside ja ujuvate saarte keskel. Viis kollektiivi viie tunni jooksul ja seda 15 raha eest. 

Arvutasin, et juunis-juulis olin Porkunis käinud üle kümne korra.

....

...

KÄSMU KAPTENITE KÜLA

Peale südaööd koju jõudes pakkusin (jälle) järgmiseks päevaks Käsmut, mitte Võsut. Branne oli Käsmus ainult ühe korra käinud, kunagi Viru Folgi aeg ja ei pidanud sellest kohast eriti. Siis tuli ta ümber veenda. 

-mida me seal VIIS tundi teeme?-

-ei noh, kas jääme siis terveks päevaks korterisse ja käime Rakveres poes??-

-seda küll mitte-

Olime juba meele bussiks valmis settinud, kui noored otsustasid enne Rakvere Festi rannatiiru teha. Nii lahenes asi iseenesest ja meid lihtsalt puistati maha. Nüüd hakkas juhtuma. Poes sain ülemust tervitada ja talle öelda kuivõrd ma ikka veel tema sünnikohta fännan. Muuseumis sai Aarne Vaiku tervitada ja talle öelda kuivõrd tore, et ta ratastooli nurka on heitnud. Küll ta ikka näeb 80 eluaasta kohta vitaalne välja. Muuseumi õue oli  pulm tekitatud. Algselt mõtlesin, et esietendusega seotud, aga kui pruutneitsisid nägin, siis jäime pruuti ootama. Äge!

Pisikeses kõrtsis ehk Prunni Aidas sai üks pärastlõuna ergutusnaps tehtud ja kõrtsmikuga juttu puhutud. Tema sõnade põhjal ei tundunud kogukonnaelu üldse roosiline, aga eks igal meist ole õigus oma arvamusele. Kõht oli tühjaks läinud ja aeg kala proovida. Uus koht, ehk Tammeka kodukohvik pakkus õhtuks suitsuahvenat koos värske kartuliga. No mida sa hing veel tahad, nii hea oli, et isegi pilti ei jõudnud teha :D. Teel bussijaama sai hoovis mõisakeraamikad näha ja tõeliselt hea maitsega vahvleid kotti pista. 

Enne poolt kümmet hakkasid esietendulised Meremuuseumi poolt tulema. Kui varem olin kahelnud, et "Kuninganna ja viinakurat" ei lõppe bussi väljumise ajaks sai ümber lükatud. Huvi korral oleks isegi võimalik. Ja juba vuraski umbes tunnine buss Rakvere poole. 

Öösel tundsin teravalt, et esmaspäeva hommikul saabub üksindus. Isegi Mõrvad päikeserannikul said otsa.

Kilbu läks ka juba nädal tagasi koju.

Ehitustandril muutusteta st. ei mingeid kaevatöid. Asi muutub kahtlaseks.