Selles oli lusti ja rõõmu, uskumusi, tantsu, laulu, tarkusi, jutte, mängulisust - ühesõnaga kõike, mida hing ihkas ja süda soovis.
Aitäh andjatele ja kaasalööjatele!
Tõrva tilgutasid kogukondlased, kelle olematut huvi oma vallas toimunu vastu ei suuda mõista. Kui üritusi (millest nii mõnigi punnitatud üritamiseks jääb) olevat liiga palju, siis võiks ikka oma kodukoha ajalooliste paikadega tutvuda.
Pidu hakkab, pidu hakkab pereeidekene...
Ukerdajad annavad endast parima
Sissesoojendus
Poisid on tehtud...teadagi millest
...ja tüdrukud loomulikult maasika- ja pitsivahust
Pinnid-põnnid läksid käima!
Pilk olgu peal, sest mõnede tädikeste ilmed näisid ütlevat: Hea laps, kes hästi tantsib - parem veel, kes paigal püsib
Naiste regilaul paneb mehed...
jooooooksma
ELAV RAAMATUKOGU
projekt, millel tasub pikemalt pilk peale heita:
Raamatukogust sai lugejapileti alusel laenutada vastavalt soovile "Elava Raamatu". No neid seal ikka oli! Ajakirjanik, koerakasvataja, muuseumitöötaja....Meie laenutasime vallavanema. Kahekümneks minutiks ja viisime tervena ja hästi hoituna tagasi. Lugedes tekkis sünergia, mis vallandas mitmeid häid ideid, mille hoiame igaks juhuks veel vaka all. Oleks tahtnud veel lugeda, kuid pimedaks läks ja pillilood muutusid üha tantsuhoogsemaks. Muusikat tegid noored ja ilusad inimesed.
Katsu sa pildistada kui jalg pidevalt tatsub. Kohvikusse ma polnud kella kümneks veel jõudnud, sest mõisasaalis alustas hoogsalt
Di Santo Duo. Peep Pihlak ja Toomas Rannu olid nii head, et ei tahtnud meeleolu pildistamisega rikkuda. Viksin nende tutvustuse mulle antud kaardilt: Kahe koolivenna kokkumäng aastast 1981. Suur valik erinevas tundetoonis rahvuslikku ja etnilist, seltskondlikku ja akadeemilist Põhja- Euroopa, Vaheveremaade ja Lõuna - Ameerika muusikat. Kohvikusse ei jõudnud ka kella üheteistkümneks, sest saalis alustas
RAMM ehk Rakvere Akadeemiline MeesKoor MeesKoor une ja hällilauludega publiku valvsuse uinutamist. Brahms ja (vist) Mozart ja NoorTätte ja veel ja veel, aga me ei tahtnud ikka veel maagaama jääääda, kuigi kell ei tiksunud, vaid ainult ainult süda tuksus. See oli üks väärt etteaste (Ahti Bachblum, Erni Kask, Margus Groznõi, Tarmo Keskül)
Nu ühesõnaga, ma ei olnud ikka veel kohvikusse jõudnud, aga siis ma siiski läksin ja jõudsin sellele vaatamata Marju Kõivupuu legendide loengule mõisakeldrisse. Kui teadur oli meile natuke kummitushirmu krae vahele puistanud näitas kell alles seda, mis pildil.
ja ma läksin akna taha piiluma, et mida need põnnid ja vanaisa hoius teevad. Et kas ikka vanaisa on hästi hoitud. Kuna Silver Sepp oma kenade naelpillidega oli hiljuti kuuldud, siis ma läksin uuesti kohvikusse. Lõpuringiks jõudsin kenasti tagasi, et laulda "Lill, lille kõrval lill"
Seejärel me saime tõrvikud ja algas ränk rännak mööda pimedaid paiku. Peatustes puistati teadmisi ja vahepeal hüppas põõsast välja valges kogus näitsik, kes otsis enda punast koera. Õudne hakkas.
Pisikesele pisem
ja suuremale suurem
vaata, venna mis minul on
Onu kukilt teiste tulesid püüdmas
anna mu tuli tagasi
Ohvrikivi sai oma annid
ja nii me laulsime, et tegelikult on meil ikkagi elu keset metsa...
Tõrviku valgel võis isegi tuttavaid tuvastada. Kui mehe ja naise vanemad on langud, kas siis mees on Lang? Läksime kohvikusse, et kogukonda toetada. Saalis hakkas kenasid laule laulma Kaire.
Kell fotokal näitas 3:52. Vanaisa enam pildil pole ja põnnid püsivad püsti igaviku jäävuse energia ja laua najal
Koju jõudsime enne viit. Küll on hea, et ei pea lehma lüpsma minema. Mõisaproua roll meeldiks mulle rohkem.
5 kommentaari:
Mina olen paraku see kogukondlane, kes ühelgi üritusel ei käi. Põhjus proosaline, ma olen nädalavahetuseks igapäevatööst nii väsinud, et ei suuda end ei kodunt välja ajada ega taha ka ühtki inimest näha.
ma ei tahtnud küll midagi kustutada vaid hoopiski Thelale öelda, et sina käid suures linnas tööl ja see on hoopis teistmoodi kui väikese kohaga seonduv.
Pidasin ikka silmas õpetajaid, sots. töötajaid, vallaametnikke, volikogu liikmeid jne.
Ja,ikka neid,kes virisevad,et midagi huvitavat (või raha) siin elus ei ole,aga pakutavat vastu võtma ei tule. Thela puhkab enda kodus,mida nimetaksin taluks,sealt ei peagi alati kuhugi kihutama. Väga meeleolukas ja perekondlik oli teil!
jah Päevalill, mida rohkem kihistumist, seda mitmekülgsem on elu maal ja ainult tädide käsitöötubadest ei piisa - tead ju omast käest. Üha rohkem mõtisklen selle üle kust läheb aktiivse puhkuse piir ja mida üldse puhkus kui selline, tähendab.
Postita kommentaar