esmaspäev, 15. august 2011

Vahepala

Ühel päeval osutas mu hoolealune koerakaka hunnikule ja sõnas mõtlikult: auh, auh.
Kui teate lapsevanemale edastasin, läks emme nägu rõõmust särama: ikkagi eesti poiss!
????
Aga inglise koerad teevad: woof, woof.

No näete nüüd isegi - kuidas ma saaksin koju tulla, kui nii palju õppetükke ees.

6 kommentaari:

helle ütles ...

Kui kauaks jääd? Kuni eesti keel põnnil selge?

Emmeliina ütles ...

ei Helle, omaste igatsuse tõbi küljes. Üks kuu veel.

soodoma ja gomorra ütles ...

ja mis lapsest edasi saad? võtad koju ühes?

Emmeliina ütles ...

oo ei, kui põhinanny marjad ja kurgid purki saab, ilmub kohale.

päevalill ütles ...

soodomakomorra kommentaar meeldib!teeme lastehoiu,algarvuga 2 hoidjat,2 last,kuna meil väike nääpsuke lastehoiukõlbmatu(viimast häälda sarkasmiga,sellest räägime)!

Emmeliina ütles ...

eh lilleke päeva, me saaks neid lapsi kobarate kaupa kokku, kui teada annaks.

aga "sellest räägime" vallandas ühe lasteloo. Ema on õpetanud last, et kui viimane midagi tavatut märkab, siis näpuga ei näidata ja kõva häälega ei räägita. Seda võib teha kodus. Sõidavad siis bussis, kus ühel kaassõitjast mehel erakordselt suur nina. Laps vaatab, niheleb, vaatab ja niheleb ja lõpuks ütleb heleda häälega: ema, eks, sellest onust räägime kodus.