laupäev, 13. august 2011

Pärandikeskus Almonry

(järg eelmisele kloostrijutule)

Nalja sai ka ehk minuga ikka juhtub.
Kuna suundusin kloostriaiast i punkti otsingule jäid algselt ette kaubatänavad. Lõpuks leidsin otsitava väga vinges majas olevat. Meesterahvas sees andis juhiseid, et kuhu minul kui turistil minna ja mida näha. Mina püüdsin aru saada. Vähemalt sellest sain, et bussiga tagasi saada pole lootust. Niisiis oli mu ajavaru napp kaks tundi. Niikaua kui perenaine autoteeninduses, mänguväljakul ja mäkis.







Maja kõrval seisis silt muuseumi nimega, mida tegelikult otsima tulin.

Kõnnin siis mina ümber maja, piilun akendest, mille taga perenaine (kuju näol) süüa tegi ja võre tagant, pildistan veidi, aga mida ei leia on sissepääs. Kuna kellal vedru käib, siis pean loobumisplaane. Viimases lootuses astun uuesti i punkti uksest sisse. Seekord on leti taga naisterahvas. Alustan jälle algusest ja üllatus üllatus, naine mõistab naist. Kiirelt 3 naela võrra tühjem, saksa keelse manuaaliga varustatud, näidati mulle ust (mitte välja), vaid kogu seda toredust nautima.

Minu tõlge: Almonry Herritage ehk pärandikeskus asub keskaja benediktiini - almusejagaja kodus, kes oli vastutav almuse jagamise eest vaestele ja palveränduritele Eveshami kloostri tegutsemise, 850 aasta jooksul.
Hoones on märkimisväärne kollektsioon rooma aja esemetest Teise Maailmasõjani.
Kuna tegemist aedvilja kasvatuse piirkonnaga, siis on muuseumisse kogutud palju põllumajandusega seotud esemeid.


Mind lummas maja ise koos kivipõrandate, kitsaste pimedate koridoride, pisikeste akende ja keerdtreppidega. Kokku oli ruume 14. Ülemisel korrusel õppeklass, kus kenasti laiali laotatud kriidid, värvid, paberid lastele, mis näitab, et tegemist minu mõistes elu elava muuseumiga. Kuna olin ainus külastaja ja keelumärki ei näinud ega otsinud ka - siis pildistasin nagu ikka.


Siin mõned heledamad valikud koos autoripoolsete märkustega:


Almuste koguja kohta kõhnuke ja leebe tundub teine

Nuu jah klooster täies hiilguses

Väga tähtsa mütsi tool
Õu on sõbralik
Kes karussellilt hobu pihta pani?
Veidike pärandit
Silmailu
Mees puhkamas
ja naine töötamas
Veel igasugu põnevat pärandit
Ka siin õpetatakse eestlasi?

Mitte ei saa pildistamata jätta



Kahju ainult, et sissepääsu otsides ajas kaotasin ja planeeritud 25 minutiline jõelaeva reis tegemata jäi. Järjekordselt pean tunnistama: kõike ei saa! Niigi jätsin söömise ja joomise ära. Aja kokkuhoiu nimel.



2 kommentaari:

päevalill ütles ...

Sul järjekordselt selline hubane inimsõbralik muuseum.Need tited ja kärud...

Emmeliina ütles ...

just, sellepärast ma neid piltegi siia riputasin. Muidugi oli seal veel olulisemat nänni, aga need klaasi taga peidus ja peegeldusid vastu.

Arvan, et see oli nüüd viimane. Ma mõtlen muuseum.