Mis maa see on?

Olen tagasivaatamise ajas.

Nelja aasta taguses Ilmapuu all ja juures. Oli see eriline just seepärast, et meie kõik kolm poega, noorte meeste eas, olid ühes kooris laulukaare all! Lisaks veel vennapoeg. Loomulikult ei puudunud pealtvaatajate hulgast pere vanim poeg, kellel üksi pidu pole vahele jäänud.

Otsisin vana päevikulugu ja mind tabas üllatus: lugu polnudki, sest oli minu peas ja silmades, kuid paberile ei jõudnud. Kogu oma emotsionaalsuses. Koduriiulil on videokassetid otselindistustega, Ilmapuu DVD-d, palju ajalehe väljalõikeid ja muidugi enda tehtud pildid.

Mälestuste mälusahtlist nopin kilde 2007 aasta noorte peost:

- kiiretelefonikõne peale pidin ülepeakaela Tallinna bussile tormama, sest viimasel hetkel saadi mulle tantsupeo peaproovi pilet

- ilm polnud vist suurem asi, mõnel tantsijal on keebid üll, pilte on vähe.

- rongkäigu ajal sibasin kogu maa Virumaaga kõrvu.

- PO 4 Lääne Virumaa lipuga, kui ilus!

- Ernesaksa juures kohtusin PO 2 enne väga pidulikku sündmust, kui ta tulega läks. Enne jõudis veel Vaiko Eplik teda küsitleda.

- sibasin järgi kuni jõudsin märkamatult vippide hulka. Kui tuli hakkas tippu jõudma, siis seletasin paarile soomlasest härrasmehele, et sellega ametis just minu poeg ja teised kaks laulukaare all.

- venna telefonikõne Soomest: vaatan ja pühin pisaraid

- kohtumine pojaga, kooripoiste platsi üles leidmine ja valvamine

- pojad tulevad ja lähevad, teised lauljad ka. Mina istun truult platsil.

- lõpp, kõik kogunevad asjade juurde. Rullin pleedi kokku.

- püüame brannega Kalamajja jõuda, see võtab aega

- pojad tulevad, kohtume sugulastega ja sõidame koju

- kontserti kuulan videost

Nüüd saan tagantjärge aru, et see oli viimane kord, kui me niimoodi sõitsime. Ja ilmselt ka viimane noorte pidu, kus kõik kolm koos laulmas. Ja vanem vend loomulikult kuulamas -vaatamas. Lihtsalt poegadel on kombeks kasvada.

See oli mu kõige ilusam pidu.

Sest elul on omad plaanid. Näiteks läheb lipukandja homme kaitseväkke. Kohust täitma. Ja tuletooja turgutab tervist tugevamaks. Ja kolmandal teine tita sündimas.

Kuid pole me lauljata. Vanema poja laps, tüdruklaps, Ellerheina B kooris jätkab järjepidevust.

Kuidas vanaema muidu siin kaugel teada saaks, mis maa see on?

Maa ja ilm kohtuvad seal, kus igatsus algab ja lõppeb ja igatsusest kasvab tahtmine ruttu tagasi tulla.

Pildid 2007 aasta noorte laulupeost

Siiski, midagi sealt delfi blogi arhiivist leidsin:

poja kooli lõpule ja kohesele jaanile järgnes koristamise-pesupesemise-triikimise-enda taastamise neljapäevak. heldeke, sain 25-nda õhtuks pildid üles kui juba lähenes laulupidu hirmuäratava kiirusega.

mu tublidusel polnud piire ja ööl vastu reedet seisid kolm pakitud poiste kotti koridoris, koori riided rippusid riidepuudel, valged triiksärgid kõige peal, kikilipsud taskus. ise jäin veidi unarusse, sest sain viimasel minutil käepaelaga tantsupeo peaproovi pileti ja pidin omal käel Loll-Linna jõudma, et bussijaamast staadionile sibada.

---lugu, siia ta pidi hiljem tulema Siit õpetus päeviku pidajatele: kas kohe või..

laulupeolt sõitsime pärast kohustuste lõppemist poegadega lahtise katusega autoga mööda linna ja Eplik laulis mis värvi on armastus... kodus maabusime kompsude otsa ja kontrollisime kas pereisa oli kõik videosse võtnud. oli. ikkagi perekond.

2007, juuli