Kõik Mutid sõidavad

...siin autodega. Mutt pole minu kõnepruugis halvustav sõna. Mina ei sõida. Olen vahest mõelnud, et miks on see nii läinud? Lisaks endale mul veel mitumitu juhilubadeta brannet. Kas oleme nõuka aegne jäänuk?

Mõneti küll. Kogu aeg katki minevate ja remonti vajavate zigullide ja mosude ja sapikate põlvkond.

No et las mehed "mondivad" ja tunnevad asja. Ja ega autosid ka polnud. Minu vanematel mitte. Ise saime sõiduriista 1986. Siis tundus, et aega küll nende lubadega ja korraga olid teed autosid täis.

Siis oligi tuligi hirm ja kartus, et ei oska ja siis tunne, et viinamarjad hapud. Ning ega seda rahakest ka polnud, et kaht autot ja ...põhjusi enda saamatuse otsimiseks leiab alati.

Kuigi autod vähemalt meie peres, on endiselt kogu aeg katki. AK kohe oskab nad sõidukõlbmatuks tuunida. Kui kodusolekuviivul tahtsime sõitjabrannega ühe tiiru teha ja autot laenata, siis saime vastuseks: pole nii korras...Tüüpiline, mehelik, vastutustundlik vastus.

Õnneks on mul kodus salarelv - oma maja autoga branne. Tema ületas keskea autokartuskriisi ja ...tuli toime. Autot hooldavad pojad. Varsti aasta täis. Oleme mitmeid sõite teinud. Lõbusõite. Varem käisime rongiga või bussiga. Autoga on lõbusam. Tema sõidab ja mina pildistan. Hiljem teen loo ka. Mitu lugu praegugi ootamas.

Tegelikult tahtsin ma siinsetest oludest rääkida.

Külas, kus resideerun, ei ole võimalik autota elada. Mu meelest. Buss sõidab küll ka. Kaks korda nädalas. Esmaspäeval ja reedel. Kuna need mul vabad pole, siis ei saa ma kunagi teada, kuhu see buss sõidab. Ja kas keegi sellega sõidab. Lapsi transpordib koolibuss.

Lähim pood on kolme miili kaugusel. Pole siin veedetud aja jooksul näinud ühtegi poekottidega jalakäijat. Küll seisavad iga maja ees autod. Üks või kaks. Noored ja keskealised sõidavad tööle. Ma ei tea kuhu ja ei saa kunagi teada. Võin vaid oletada. Näiteks tumeda BMW-ga noor mees, kes kannab ülikonda võib töötada pangas. Politseivormis mees, kes sõidab koju alati täpselt kell kuus võib töötada politseis. Mees, kes iga päev sõidab traktorig, töötab ilmselt farmis või on omanik. Vanem proua, suure BMW-ga kes kiriku juures askeldab ja alati väga tähtis on ...ilmselt ei tööta, vaid on samuti omanik.

Kodumajutust pakkuv emand töötab oma kodus ja tema mees peab kanu ja põldu. Naine sõidab tihedamini autoga ja mees traktoriga. Kena sale naine sõidab, õieti ratsutab hobusega, varss kõrval. Kaunis ja lahke tibi sõidab punase kabrioletiga. Seal on maja ees kolm autot. Ilmselt elab koos vanematega. Meie kõrvale trepikotta sõidab nädalas korra auto, millest väljuvad luudade ja lappidega noorikud. Selge, agentuurile välja üüritud pinnale saabuvad järjekordsed uued suvitajad. Enne puhastatakse maja korralikult.

Mõisa juurde sõidavad rikkad vanaprouad. Vaikust nautima ja sõitma. Ilmselt tutvuma maakonna kaubanduse ja muude vaatamisväärsustega.

Kuna meie küla üks tee lõpeb tupikuga on äge vaadata kuidas märki eirates äkki tee lõpp saabub ja siis tädikesed autot ümber pöörata püüavad. Mõnd jälgides on küll selline tunne, et keegi toimetab auto nina sõidusuunda siis istub tädike sisse ja liigub sujuvalt otse edasi . Sellega ta sõiduoskused piirduvad. Aga ise on nad pagana rõõmsad. isegi siis, kui veidike värvi jääb kivimüüri kaunistama.

Ei hakka siia kadedusautode pilte panema, neid võite ajakirjadest vaadata.

Hoopiski Bourtonis tabas kaamera sellise sõiduki.

Ja tõestuseks pilt, et mina ka sõidan. Vastavalt kvalifikatsioonile.